1. BUHTADUS - BÁLKÁ

Čujuhus Suohkanláhkii:

§ 41 Goluid ja ekonomalaš manahemiid gokčan

  1. Sus, geas lea suohkanlaš dahje fylkasuohkanlaš luohttámušdoaibma, lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa sáhtu, borrama ja idjadeami ovddas mátkkiin luohttámušdoaimma oktavuođas, njuolggadusaid vuođul maid suohkanstivra dahje fylkadiggi ieš lea mearridan.
  2. Sisaboađu manaheapmi ja golut mat ilbmet suohkanlaš dahje fylkasuohkanlaš luohttámušdoaimmaid oktavuođas buhtaduvvojit beaivái dihto supmi rádjái, dan vuođul maid suohkanstivra dahje fylkadiggi ieš lea mearridan. Galget mearriduvvot iešguđetlágán máksomearit duođaštuvvon ja duođaškeahtes manahemiide.

§ 42 Bargobuhtadus

Sus, geas lea suohkanlaš dahje fylkasuohkanlaš luohttámušdoaibma, lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa barggus ovddas njuolggadusaid vuođul maid suohkanstivra dahje fylkadiggi ieš lea mearridan.

1.2    IEŠGUĐETLÁGÁN BUHTADUSAT

Njuolggadusat gusket čuovvovaš lágan buhtadusaide politihkalaččat válljejuvvon lahtuide:

  • Bistevaš jahkásaš buhtadus luohttámušdoaimma ovddas
  • Čoahkkinbuhtadus (bargobuhtadus)
  • Bargodietnasa massin
  • Gollogokčan

2. NJUOLGGADUSAT GUSKET

2.1 Suohkanstivrra, ovdagotti ja eará suohkanlaš lávdegottiid, stivrraid ja ráđiid miellahtuide ja várrelahtuide geat bohtet čoahkkimiidda ja geat eai oaččo buhtadusa eará instánssain lágaid ja njuolggadusaid vuođul, mákso buhtadus dáid njuolggadusaid vuođul.

Geahča maiddái mearrádusaid čuoggás 5.1

2.2 Bargit geat leat bargiidorganisašuvnnaideaset bakte válljejuvvon (luohttámušolmmožin) dábálaš miellahttun ja várrelahttun suohkanlaš orgánaide nugo bargobiraslávdegoddái, hálddahuslávdegoddái, virgáibidjanlávdegoddái jed. ožžot buhtadusa čuo. 4 vuođul.

2.3 Njuolggadusat gustojit dallego álbmotválljejuvvon/politihkalaččat válljejuvvon lahtut leat válljejuvvon Gáivuona suohkana bealis oasseváldin čoahkkimiidda/konferánssaide.

2.4 Njuolggadusat gustojit beroškeahttá das man guhká čoahkkin bistá ja áššemearis, earretgo jus erenoamáš mearrádusat manahuvvon bargodietnasa olis gustojit, geahča čuo. 5.

2.5 Njuolggadusat eai gusto láhkamearriduvvon miellahtuide ja virgeolbmuide geain lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta oassálastit suohkanlaš hálddahusorgánaid čoahkkimiin.

2.6 Njuolggadusat eai gusto bargiidpolitihkalaš čoahkkimiidda maidda bargiin – das maiddái luohttámušolbmuin  - lea vuoigatvuohta oassálastit, dahje šiehtadallamiin main luohttámušolbmot ovddastit fágaservviideaset.

3. BISTEVAŠ BUHTADUS LUOHTTÁMUŠDOAIMMAID OVDDAS/BARGOBUHTADUS

 

3.1 Sátnejođiheaddji buhtadus čuovvu fylkasátnejođiheaddji buhtadusa ja bidjo 85 %  fylkasátnejođiheaddji buhtadusas.

Várresátnejođiheaddji buhtadus bidjo 10 % sátnejođiheaddjebuhtadusas. Buhtadus gokčá dálalaš doaimmaid mat čuvvot dakkár luohttámušdoaimma, maiddái oaneheappo sadjásašbargguid.

Sátnejođiheaddji luopmojávkamis (5 vahkku) mákso ollislaš sátnejođiheaddjebuhtadus doaibmi sátnejođiheaddjái. Dán oasis buhtadusas ii gokčojuvvo manahuvvon bargodienas.

Virgelobi/buozalmasjávkama oktavuođas mákso ollislaš sátnejođiheaddjebuhtadus doaibmi sátnejođiheaddjái. Dan áigodagas ii mákso manahuvvon bargodienas.

3.2 Buhtadusa ovdagotti eará bistevaš miellahtuide mearrida suohkanstivra jahkásaččat bušeahttameannudeami oktavuođas. Buhtadus fátmmasta maiddái dallego ovdagoddi doaibmá ealáhuslávdegoddin, hálddahuslávdegoddin, váiddaásahussan ja válgastivran. Dasa lassin mákso buhtadus juohke čoahkkima ovddas.

3.3 Buhtadusa váldolávdegottiid jođiheddjiide ja dárkkistanlávdegotti jođiheaddjái mearrida suohkanstivra jahkásaččat bušeahttameannudeami oktavuođas. Čoahkkinbuhtadus juohke čoahkkimii lea lassin.

3.4 Eará jođiheddjiide/čoahkkinjođiheddjiide addo guovtte geardde juohke čoahkkima čoahkkinbuhtadusa máksomearis.

3.5 Jus politihkalaččat válljejuvvon lahtuin geain lea bistevaš buhtadus lea guhkesáiggejávkan mii lea badjel 1/4 čoahkkimiid logus, de gesso bistevaš buhtadusas seamma mađe.

4 ČOAHKKINBUHTADUSAT

4.1 Čoahkkinbuhtadus miellahtuide ja várrelahtuide bidjo 1 % sátnejođiheaddjebuhtadusas juohke mánus, mii dál lea 627,25 r. juohke čoahkkimis, beroškeahttá das guhká čoahkkin bistá dahje áššemearis. Vejolaš rievdadeamit supmis loktejuvvojit bušeahttameannudettiin.

4.2 Sátnejođiheaddji ja várresátnejođiheaddji, gean guovttos lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat suohkanlaš hálddašanorgánaid čoahkkimiidda, eaba sáhte oažžut buhtadusa čuo. 4.1. vuođul.

4.3 Politihkalaš oassálastimiidda kurssain, konferánssain, seminárain ja diđoštallamiin maid suohkan lágida, addo dábálaš čoahkkinbuhtadus.

4.4 Jus seamma beaivvi leat maŋŋálaga čoahkkimat moanat lávdegottiin, de addo duššo akta čoahkkinbuhtadus.

4.5 Čoahkkinbuhtadus čuovvu logu čoahkkimiin maidda lea searvan ja mákso guovtte geardde jagis, suoidnemánus ja juovlamánus, jus lávdegoddemiellahtut eai leat dieđihan ahte eai dáhto čoahkkinbuhtadusa.

 

5. BARGODIENASMASSIMA GOKČAN

5.1 Buot politihkalaččat válljejuvvon lahtuin lea vuoigatvuohta oažžut gokčojuvvot manahuvvon sisaboađu luohttámušdoaimmaid/áittardeaddjedoaimmaid olis.

Ii mákso buhtadus vurdojuvvon badjeláiggis, eará dietnasis, čoggonáiggis, friddjabeivviin, luopmobeivviin, astoáigebuhtadussan dahje sullasaččain.

Suohkanlaš bargiide, geat leat politihkalaččat válljejuvvon dahje geaid bargiidorganisašuvnnat leat válljen luohttámušdoibmii/áittardeaddjin, gusto Bargobiraslága § 33C.

Bargodienasmassin mákso sisabukton mátkerehkega vuođul.

5.2 Ovdalgo dienasmassin váldodietnasis mákso, de galgá politihkalaččat válljejuvvon lahttu gohčukeahttá ovdanbuktit legitimašuvnna bargoaddistis.

Duššo manahuvvon dienas váldovirggis gokčojuvvo.

5.3.1 Duođaštuvvon bálkádienasmassin gokčojuvvo gitta 3.000 r. beaivái. Gokčan fátmmasta dábálaš beaivebálkká aktan luopmoruđain. Ovttadássásaš bálkádienasmassimiin leat duođaštuvvon golut láigohuvvon vehkiide mat ealáhusdolliin leat daningo oassálastet suohkanlaš ráđiin/lávdegottiin.

Geahča čuo. 7.6.1 ja 7.6.2.

5.3.2 Iešheanalaš ealáhusdolliide, duođaškeahtes massin gokčojuvvo gitta 1000 r. beaivái. Beivviin oaivvilduvvojit čoahkkimat mat bistet 7,5 diimmu dahje guhkibut, aktan 1,5 diimmu mátkkoštanáiggiin. Duođaškeahtes bargodienasmassin dán máksomeari vuođul buhtaduvvo duššo lávdegoddemiellahtuide guđet leat čálihuvvon iešheanalaš ealáhusdoallin.

Geahča čuo. 7.6.3.

5.3.3 Duođaškeahtes massin olbmuide geain lea bargodienas, dálueamidiidda/dáluisidiidda ja studeanttaide/skuvlaohppiide badjel 18 jagi – gitta 500 r. beaivái. Studeanttaide/skuvlaohppiide geat leat vuollel 18 jagi – 500 r. beaivái.

Geahča čuo. 7.6.3.

5.3.4 Lávdegoddemiellahtut geain lea 100 % oadju/penšuvdna eai navdo massán bargodietnasa.

Oadjovuostáiváldit/pensionistat geain lea oadju/penšuvdna vuollel 100 % ožžot buhtadusa bargodienasmassimis, jus:

  1. Bargodienasmassin sáhttá duođaštuvvot.
  2. Ohcci lea čálihuvvon iešheanalaš ealáhusdoallin.

5.3.5 Bargodienasmassin mátkkoštanbeivviid geažil mat leat stivra-, ráđđe- ja lávdegoddebargguid oktavuođas buhtaduvvojit seamma ládje go jus livččii lágiduvvon čoahkkin muhtin lávdegottis maid ovdagoddi/suohkanstivra lea dohkkehan.

5.4 Bargodienasmassima máksin dahkko duššo go dohkálaš duođaštusat leat ovdanbukton:

  • bargoaddis duođaštus ahte dietnasis lea gesson
  • máŋggus dienasdieđiheamis/vuolláičállon guite láigohuvvon veahkis, vej. duođaštus Avløserlagetis.

6. GOLLOGOKČAN

6.1. Politihkalaččat válljejuvvon lahtuin lea vuoigatvuohta oažžut gokčojuvvot goluid mat gártet suohkanlaš luohttámušdoaimmaid/áittardandoaimmaid olis.

6.2 Čoahkkimiid, kurssaid ja konferánssaid olis suohkanlaš hálddašanorgánain ii addo borramušbuhtadus, earretgo jus lágiduvvojit olggobealde suohkana rájiid ja ii gokčojuvvo Gáivuona suohkana bealis, iige earáid.

Čoahkkimiidda mat bistet gaskal 3 – 5 diimmu addo vejolašvuohta álkes guossoheapmái.

Čoahkkimiidda mat bistet badjel 5 diimmu (aktan mátkkoštanáiggiin) addo vejolašvuohta guossohit ovtta tallearkaborramuša.

6.3 Sáhttogolut/iežas biilla atnin.

Mii gusto priváhtabiilavuodjimii, de ferte vuodjin fárrolaga lágiduvvot nu dávjá go vejolaš

  1. Álbmotválljejuvvon/politihkalaččat válljejuvvon lahtut ja dábálaš miellahtut/várrelahtut suohkanlaš hálddašanorgánain ožžot gokčojuvvot sáhttogoluid dan regulatiivva vuođul mii dalle lea gustovaš.
  2. Golut sáhttui, borramii ja idjadangolut gokčojuvvojit oassálastima olis čoahkkimiin ja konferánssain main álbmotválljejuvvon/politihkalaččat válljejuvvon lahttu lea Gáivuona suohkana bealis čujuhuvvon oassálastin.
  3. Eará sáhtu atnima galgá čoahkkinjođiheaddji/ráđđeolmmái dohkkehit.

 

6.4 Duođaštuvvon golut mánnágeahččái ja bearraša áittardeapmái gokčojuvvojit gitta 1000 r. olles beaivái.

Suohkan máksá dakkár goluid gollobuhtadusa njuolga olbmui geas lea leamašan ovddasvástádus dan gaskkas go ovddasteaddji lei eret.

7. MEARRÁDUSAT GUOSKEVAČČAT MÁTKEREHKEGA DEAVDIMII

7.1 Sis geain lea vuoigatvuohta oažžut gokčojuvvot sáhttogoluid, bargodienasmassima dahje čoahkkinbuhtadusa galget atnit suohkana mátkerehketskovi, maid addá sisa go čoahkkin loahpahuvvo dahje mii sáddejuvvo nu johtilit go vejolaš, vej. juohke njealjádasjagi.

Ovddit jagi mátkerehkegat galget sáddejuvvon sisa ovdal ođđajagimánu 15.b. 

7.2 Galgá ráhkaduvvot sierra mátkerehket juohke lávdegoddái.

7.3 Áigemearri goas ruovttubáikkis vulggii, ja áigemearri goas ollii ruovttubáikái fas maŋŋil loahpahuvvon čoahkkima, galgá čállit.

7.4 Jus atná iežas biilla, de galgá km logu čállit.

7.5 Jus gáibiduvvo gollogokčan earáide geat čuvvo biilla, de galgá sin namaid čállit. Jus namat eai dieđihuvvo, de sihkkojuvvo dat.

7.6 Jus gáibida buhtadusa bargodienasmassimis, de galget čuovvovaš duođaštusat bidjot mielddusin mátkerehkegii:

  1. Duođaštus bargoaddis ahte bálkkás lea gesson.
  2. Iešheanalaš ealáhusdoalli geas lea leamašan sadjásaš, ferte ovdanbuktit dohkkehuvvon duođaštusa das.
  3. Jus gáibida duođaškeahtes massimis, gč. čuo. 5.3.2 ja 5.3.3, de galgá deavdit iešdieđáhusa dienasmassimis, manahuvvon barggus dahje oahpus.

7.7 Mátkerehkega galgá vuolláičállit.

7.8 Álbmotválljejuvvon/politihkalaččat válljejuvvon lahttu ferte ieš gáibidit gollogokčama ovdalgo suohkan máksá dan, earretgo čoahkkinbuhtadusa mii mákso juohke jahkebeali.

8. SPIEHKASTEAMIT

8.1 Njuolggadusain sáhttá spiehkastit erenoamáš dilálašvuođain jus nu lea šihttojuvvon. Dilálašvuođat mat eai soaba njuolggadusaid vuollái meannuduvvojit ja mearriduvvojit sátnejođiheaddji bealis.

9. NJUOLGGADUSAID GUSTOVAŠVUOHTA

Njuolggadusat gustojit 01.07.2017 rájes gitta dassážiigo suohkanstivra mearrida eará.

Máksomearri árvvoštallo jahkásaččat bušeahttamearrideami oktavuođas.