“Mánát ja nuorat” geavahuvvo buohkaid birra geat leat vuollel 18 jagi. Dát gusto maid nuoraide lagabui 23 jagi geat ožžot joatkkadivššu mánáidsuodjalusas, ja ohppiide joatkkaskuvllas geat devdet 24 jagi skuvlajagis.

“Suojehis mánát ja nuorat” leat mánát ja nuorat geain lea riska ovddidit váttisvuođaid mat sáhttet čuohcat negatiivvalaččat vuođđooahpahussii, ja viidásit dagahit váttisvuođaid oahpahussii, bargodillái, ja dearvvašvuhtii, mii fas čuohcá boahtteáigásaš marginaliseremii (Strategiija 0-24 ovttasbargu, 2018). Ollu iešguđetlágan fáktorat sáhttet dagahit ahte mánná gullá dán kategoriija vuollái. Ovdamearkkat sáhttet leat givssideapmi, dearvvašvuođaváttisvuođat, fágaidrelaterejuvvon hástalusat, hástalusat sosiála diilaálálašvuođain jna.  

“Váhnemat ja ovddasteaddjit” geavahuvvo eadni, áhči, dahje earáid birra geain lea beaivválaš fuolahus/váhnenovddasvástádus mánáid dahje nuoraid ovddas.  

“Vuorjašupmi” geavahuvvo muttolaš árvvoštallamii baserejuvvon oahpes suodjalus- ja riskabeliid ja dovdomearkkaid birra mat addet vuođu vuorjašupmái. Doaba definerejuvvo eará ládje mánáidsuodjaluslágas, doppe čujuhuvvo mánáidsuodjalusa dieđihangeatnegasvuođa kriteriaide jus lea vuorjašupmi.

“Riskabealit” leat diilaálálašvuođat mat soitet hehttet mánáid ja nuoraid ovddideapmi, ja sáhttet leat čadnojuvvon mánáide/nuoraide iešalddis, váhnemiidda ja/dahje muđui birrasii. Seammasullasaččat geavahuvvo doaba “suodjalusbealit” dilálašvuođaid birra mat vuolidit riska ovddidit váttisvuođaid go riskabealit leat sajis, nu go ovdamearkka dihte positiivva bearašoktavuođat (Dearvvašvuođadirektoráhtta, 2018)