Čalbmeáhkkobálvalus ja nuolisvuođa dárkkisteapmi

Čalbmeáhkkobálvalusa vuođđun lea Sonjatun-málle, ja das lea čalbmenáhku kontorbeaivi Gáivuonas gaskavahkuid.

Vejolaš lea diŋgot áiggi juohke beaivvi. Váldde oktavuođa telefonguovddážii: 77 71 93 30

Čalbmeáhkkobálválusa vuođđun lea Sonjatun-málle, man áigumuš lea čađahit dievas čalbmeahkkobálvalusa, sihke bálvalanasahusas ja dán olggobealde, vai lea buorre fálaldat nuolis nissonolbmuide sihke Návuonas, Ráissas, Skiervvás ja Gáivuonas.

Danne mis leat čuovvovaš fálaldagat:

  • Čalbmeáhkkobálvalus masa gullá nuolisvuođa fuolla, riegádahttinveahkki ja čuovvoleapme riegádahttima maŋŋil, poliklinalaš bagadeapmi ja mieđuštandoaibma. 
  • Riegádanlanjas lea čalbmeáhkku guhte bearrái geahččá ja das jođiha Davvi-Romssa čalbmeáhkkobálvalusa. Mis lea jándormiehtásaš heahkkamedisiinnalaš válbmu mii gullá riegádahtti nissonolbmuid vástesaš gáiddos fuolladoibmii.
  • UNN-buohcceviesu nissoniidklinihkas, mas leat ossodatjođiheaddji ja ossodaga bajitdoavttir, lea fágalaš ovddasvástádus fuolahit riegádahtti nissoniid dárbbuid.
  • UNN-buohcceviesu mánáidossodagas ja dan ossodatbajitdoaktáris lea fágalaš ovddasvástádus riegádan mánáin.
  • Ráissa suohkanis lea doaibmaovddasvástádus.

Nuolisvuohta
Juohkehaččas leat jurdagat ja jearaldagat go vuordá máná ja galgá riegádahttit. Mii háliidit fuolahit ahte nissonolbmuin lea buorre dilli. Danne joatkavašvuohta, njuovžilvuohta ja olámuddu leat dehálaččat min doaimmas. Guđege suohkanis mis leat earret eará ovddalgihtii mearriduvvon beaivvit go mii doaimmahit nuolisvuođa fuola dearvvasvuođaguovddážiin. Dainna lágiin čalbmeáhkku oahpástuvvá juohke nuolis nissonolbmui, juoga mii lea dehálaš buori fuollabargui ja čuovvuleapmái sihke nuolisvuođa ja riegádahttima áigge. Seammás lea fágaidrasttideaddji oktasaš bargu dearvvasvuođa stašuvnnain ja doaktáriin, vai lea vejolaš bures fuolahit nuolis nissonolbmuid sihke riegádahttima ovdal ja maŋŋil.

Čalbmeáhkkubeaivi guđege suohkanis: 
• Návuonas: juohke nuppi gaskavahku doaktárkontuvrras, tlf. 77 77 89 00
• Skiervvás: duorastagaid dearvvasvuođa stašuvnnas, tlf. 77 77 55 75 I 76
• Gáivuonas: gaskavahkuid dearvvasvuođa stašuvnnas, tlf. 777 19320
• Ráissas: disdagaid riegádanlanjas dege bearašguovddážis, tlf. 77 77 08 25
Don sáhtát diŋgot diimmu mánnodagas bearjadahkii.

Mii fállat guovllu gait nuolis nissonolbmuide vejolašvuođa boahtit riegádahttinlatnjii ja oažžut nuolisvuođa fuola, ja beassat oaidnit govt min ossodat lea, beroškeahttá das áigotgo riegádahttit dás vai ieža sajis. Mii dalle vuosehit riegádahttinlanja ja veahkkeneavvuid, ja mii ságastallat riegádahttima birra ja govt nissonat galget riegádahttit, ja dat han lea lassin nuolisvuođa fuollabargguide. Ossodagas mii sáhttit diimmuid ja nuolisvuođa fuola álkit mearridit nissonolbmuiguin. Go čalbmeáhkus lea doaimmas, de lea vejolaš oažžut diimmu beaivet, eahkedis ja vahkkoloahpaid.

Riegádahttinveahkki 
Mii fállat riegádahttiveahki gait min guovllu riegádahtti nissoniidda geat vurdet geahppadis riegádahttima vahkuid 36-42 rájis. Riegádahttinlanjas leat sullii 30 riegádusa juohke jagi, ja mis leat 4 seaŋgasaji riegádahttán nissonolbmuid várás. Min ossodat lea jaskes ovttadat mas barget oahpes čalbmeáhkut geain lea astu fuolahit juohkehačča. Mis lea ovttasbargu gynekologain ja mánáin ovddasvástideaddji doaktáriin geat leaba UNN-buohcceviesus ja sáhttiba veahkehit min riegádahttima áigge jus lea dárbu. Váldde mielde viessoskuovaid ja dikšobiergasiid (bátnegustta ja dákkáriid) go boađát min lusa riegádahttit. Máná gait dárbašat leat mis riegádahttinlanjas.

Riegádanbáikki válljen
Mii fállat gait dearvvas nuolis nissoniidda vejolašvuođa riegádahttit dábálaš vuogi mielde min luhtte. Nuolis nissonolmmoš fertet leat gearggus dohkkehit iežas sirdima buohccevissui jus čuožžilit váttisvuođat riegádahttima ovdal dege dan vuolde dege dan maŋŋil. Jus nuolisvuohta lea dábálaš ja riegádahtti nissonolmmoš háliida leat UNN-buohcceviesus, de čalbmeáhkku galgá fágalaččat árvvoštallat leago dilli sirdit nissonolbmo go lea álgán riegádahttit. Jus dus leat leamaš dávddat dege heajos rumašlaš dearvvasvuohta maid geažil riegádahttin váttisvuođat sáhttet čuožžilit, de galggat riegádahttit UNN-buohcceviesus. Go nissonolbmos orru leamen dárbu riegádahttit buohcceviesus, de ferte su sirdimii leat buorre áigi ja dohkálaš ilbmi ja siivu. Dan birra galgá ságastallojuvvot nuolisvuođa áigge.

Bákčasiid geahpedeapmi 
Mis leat fálaldahkan buljarasti lávgolihtti, riššu, suiddodeapmi (massasje), lustagássa, buhtesčáhceboahkut, liggendoavnnjit, nállostallan ja vejolaččat dálkasat. Dasto lea vel čalbmeáhkus buorre dilli doarjut ja bagadit go leat riegádahttimin.

Váldde ÁLO aktavuođa riegádahttinlatnjii jus leat:

  • Vardimat
  • ​Čoavjebákčasat
  • Sivat jáhkkit ahte riegádahtát ovdal vahku 36
    ​​Čázit mannet
    ​Ávttat

Jus don eahpidat ahte ogis ii leat buorre dilli du čoavjjis. Jus don fáhkka buohccát nuolisvuođa áigge (Garra oaivebávččas, moiddodeapmi,oaidnoheahtašumit, čoavjebákčasat).

Riegádahttán nissona seaŋgadilli
Ossodagas lea “eatni/máná vuhtiiváldima vuođđojurdda”, mii mearkkaša ahte mánná lea eanaš eatnis luhtte ja njamahuvvo/bibmojuvvo dárbbu mielde. Máná áhčči sáhttá orrut ossodagas ovttas etniin jus leat doarvái seaŋggat. Son ferte jándorii máksit 150,-. Nissonolbmot geat leat riegádahttán UNN-buohcceviesus, sáhttet sirdit riegádahttinlatnjii jus háliidit.

Mis eai leat mearriduvvon fitnanáiggit, muhto mii ávžžuhit váldit vuhtii eatni vuoiŋŋastandárbbu. Mis lea buorre ja lagaš ovttasbargu buohccesiidda bargiiguin riegádahttima ja dan maŋŋásaš vuoiŋŋasteami áiggi. Go čalbmeáhkus lea siidavákta ihkku ja muhtun vahkkoloahpaid, de buohccedikšus lea ovddasvástádus eatnis ja mánás. Buohccedikšu riŋge čalbmeáhkkui go lea dárbu. Dasto galgá čalbmeáhkku, go sus lea siidavákta, mannat oktii beaivet ja oktii eahkedis eatni ja máná luhtte, jus ii leačča iežá ládje sohppojuvvon.

Nissondearvvasvuohta 
Ossodagas ja dearvvasvuođa stašuvnnas mii fállat maiddái čuovvoleaddji dárkkistemiid oktan rávvagiiguin govt hehttet iežas šaddamis áhpeheapme menddo árrat. Čalbmeáhkuin guoktásis lea joatkkaoahppu nissonolbmuid dearvvasvuođa suorggis, ja soai váldiba cytologiija-iskosiid ja bidjeba nissonolbmuid áhpehisvuođa eastagiid.