Dát persovdnasuodjalusjulggaštus muitala movt Gáivuona suohkan čohkke, sihkkarastá ja atná persovdnadieđuid.

Vuoigatvuohta oažžut vuđolaš dieđuid persovdnadieđuid gieđahallama birra

Buohkain geat  jerret lea vuoigatvuohta oažžut vuđolaš dieđuid das movt suohkan gieđahallá persovdnadieđuid Persovdnadiehtolága (POL) vuođul, ja ođđa EU/EEO-lága vuođul persovdnasuodjalusa birra, GDPR (General Data Protection Regulation).

Oppalaččat suohkana persovdnadieđuid gieđahallama birra 

Gáivuona suohkan, suohkandirektevrra bokte, lea gieđahallanovddasvástideaddji suohkana persovdnadieđuid gieđahallama dáfus. Iešguđetge gieđahallamiid ovddasvástádus lea siskkáldasat sirdojuvvon ja nammaduvvon. Sirdimii gullá dušše čađaheapmi, ii ovddasvástádus.

Gáivuona suohkanis lea ovddasvástádus das ahte buot dieđut gieđahallojuvvojit sihkkaris vugiin konfidensialitehta (luohttevašvuođa) dáfus (ahte dieđut galget leat olámuttus dušše autoriserejuvvon olbmuide ja proseassaide), integritehta dáfus (ahte buot dieđut leat riekta, dievaslaččat ja gustovaččat) ja olámuttu dáfus (servicegáibádusat – ahte buot gustovaš gáibádusat oaidnit rievttes dieđuid devdojuvvojit dárbbu mielde.) Suohkan galgá maid fuolahit ahte gávdno siskkáldas dárkkisteapmi das ahte doaimmat čađahuvvojit POL/GDBR mielde ja njuolggadusaid mielde mat dain ja eará relevánta lágain leat addon.

Jus eará ii leat dieđihuvvon, de vurkejuvvojit buot dieđut maid suohkan lea čohkken, systemaide maid suohkana iežas bargit doaimmahit suohkana dataserveriid bokte + ovttasbargoguoimmit. Jus eará ii dieđihuvvo, de leat suohkana bargit dán oktavuođas systema­ovddasvástideaddjit (sirdojuvvon hálddahuslaš ovddasvástádus iešguđetge fágasystema oktavuođas) ja suohkana IT-ossodaga bargit. Jus eará ii dieđihuvvo, de lea systemaovddasvástideaddjis ovddasvástádus hálddahuslaččat doaimmahit systema (ja nu leat persovdnadieđut sutnje olámuttos), go fas IT-ossodaga bargiin lea ovddasvástádus systema teknihkalaš doaimma hárrái (ja nappo eai leat persovdnadieđut olámuttus). Suohkana serverat leat dohkálaččat sihkkarastojuvvon fysalaččat ja teknihkalaččat. Lea dahkkon šiehtadus datalágideddjiiguin geaiguin lea ovttasbargu.

Gáivuona suohkan háhká daid persovdnadieđuid maid mii dárbbahit vai sáhttit doaimmahit iežamet bargguid ja bálvalusaid. Persovdnadieđuid gieđahallan dahkkojuvvo gustovaš lágaid ja njuolggadusaid mielde. Don oaččut dieđu jus mii čohkket dieđuid du birra, earret dalle go dieđuid háhkan lea mearriduvvon lágas, dahje jus dieđiheapmi lea veadjemeahttun dahje hui váttis, dahje jus lea diehttelas ahte dus juo leat dieđut dan birra mii galggašii dieđihuvvot.

Neahttavuđot persovdnadiehtogieđahallan

Dán julggaštusas leat dieđut maid dus lea vuoigatvuohta oažžut go čohkkejuvvojit dieđut min neahttasiidduin (Persovdnadiehtoláhka) ja oppalaš diehtu dan birra movt mii gieđahallat dáid dieđuid.

Suohkandirektevra lea gieđahallanovddasvástideaddji Gáivuona suohkana persovdnadieđuid gieđahallamis dáppe www.kafjord.kommune.no.

Čovdosa doaimmahit suohkana iežaset bargit ja ovttasbargoguoimmit. Lea eaktodáhtolaš dahku geavahit suohkana neahttavuđot čovdosiid. 

  • DIEHTOČOAHKUT (COOKIES) JA DIEĐUID AUTOMÁHTALAŠ VURKEN

Diehtočoahkut (cookies) leat smávva teakstafiillat maid du dihtor viežžá ja vurke du dihtorii go rabat neahttasiiddu. Eanas neahttasiidduin leat dakkár diehtočoahkut. Gáivuona suohkan atná diehtočoahkuid buoridan dihte du geavaheaddjevásáhusa ja čohkken dihte statistihkaid. Diehtočoahkuid čohkken ii dagat dutnje makkárge sihkarvuođavára. Don sáhtát gieldit diehtočoahkuid vurkema, muhto de soaitá geavvat ahte neahttasiiddu bálvalusat eai doaimma dievaslaččat. Eai guđetge dieđut maid mii oažžut diehtočoahkuid bokte, adno ovttaskas olbmuid identifiseret.

  • WEBANALYSA 

Identifiserekeahtes (avidentifisert) mearkkaša ahte mii eat sáhte guorrat dieđuid maid mii čohkket ja gávnnahit geas dat bohtet. Ulbmil čohkkemiin lea ráhkadit statistihkaid maid mii atnit dasa ahte buoridit ja ovdánahttit diehtofálaldaga neahttasiidduin. Ovdamearkka dihte sáhttá statistihka bokte gávnnahit maid olbmot ohcet, man oallugat gehččet siidduid, man guhká sii gehččet siidduid ja guđiid webloganiid sii atnet jna. Dieđut gieđahallojuvvojit aggregerejuvvon hámis, mii mearkkaša ahte buot dieđut časkojuvvojit oktii, eai ge gieđahallojuvvo ovttaid mielde. Dasa lassin anonymiserejuvvojit dieđut. Dieđuid ii sáhte guorrat ruovttoluotta ovttaskas olbmuide.

  • DIEĐUT VURKEJUVVON ELEKTROVNNALAŠ SKOVIIDE

Mii atnit elektrovnnalaš skoviid álkidahttin ja effektiviseren dihte almmolaš hálddašeami. Go don deavddát elektrovnnalaš skovi min siidduin www.kafjord.kommune.no de mannet dieđut maid don sáddet dan áššemeannu­deaddjái dahje ossodahkii mii dárbbaša dieđuid go galget gieđahallat ášši. Sensitiiva dieđuid diehtosihkarvuođa njuolggadusaid geažil ii sáhte buot bálvalusaid ohcat elektrovnnalaččat.

  • SOSIÁLA MEDIAT

Gáivuona suohkan ii doaimmat áššemeannudeami sosiála mediaid bokte. Dieđut maid almmuhat sosiála mediain sáhttet adnot.

Áššemeannudeapmi ja arkiiva 

Gáivuona suohkan atná ášše-/arkiivavuogádaga Acos Websak, mas lea elektrovnnalaš journálačállin ja áššedokumeanttaid vurken. Suohkandirektevra lea ášše-/arkiivavuogádaga gieđahallanovddasvástideaddji, ja beaivválaš arkiiva- ja systemaovddasvástádusa váldi lea sirdojuvvon arkiivajođiheaddjái. Beaivválaš doaimmaid fuolahit suohkana iežas bargit.

Áššearkiivavuogádat čuovvu almmolaš standárddaid (NOARK), dohko beassá lobi ja rolla vuođul, ja das leat sihkarvuođadoaimmat ja rutiinnat erenoamáš suodjalanvuloš dieđuid hárrái (omd. dieđuid bargiid birra, IOP:id ja eará sensitiiva dieđuid hárrái). Leat ráhkaduvvon dárbbašlaš rutiinnat  ja stivrendokumeanttat mat sihkkarastet ahte áššemeannudeapmi duođai čađahuvvo gustovaš lágaid ja njuolggadusaid mielde.

Áššearkiivavuogádagas gieđahallá suohkan persovdnadieđuid dainna lágiin ahte deavdá iežas láhkageatnegahtton doaimmaid earret eará Persovdnadiehtolága/GDPR, Hálddašanlága, Almmolašvuođalága ja Arkiivalága mielde. Ášše-/arkiivavuogádahkii registrerejuvvojit iešguđetlágan persovdnadieđut. Dát leat dieđut nugo namma, čujuhus, telefonnummar ja eará relevánta dieđut. Dat registrerejuvvojit ja vurkkoduvvojit arkiivalága njuolggadusaid mielde. Áššedokumeanttain maid sáhttet leat sensitiiva persovdnadieđut. Geatnegahttojuvvon áššemeannudeami olis sáhttá Gáivuona suohkan muhtin dilálašvuođain oažžut dieđuid eará ossodagain, juogo bivdima bokte dahje lága vuođul (hálddašanlága § 17).

Gáivuona suohkan bidjá almmolaš dokumeanttaid geahčadeapmái poastalisttu bokte suohkana neahttasiidduin. Suohkan muittuha ahte čálašeapmi suohkanii(n) čállojuvvo journálii arkiivalága mearrádusaid mielde, ja sáhttá nu leat oidnosis poastalisttu bokte. Dat mearkkaša ahte mii dábálaččat sáhttit daid čájehit jus muhtin bivdá daid oaidnit.

E-poasta ja telefovdna

Suohkandirektevra lea gieđahallanovddasvástideaddji suohkana e-poastta ja telefonvuogádagaid hárrái, ja beaivválaš systemaovddasvástádus lea sirdojuvvon IT-ossodahkii.  Suohkana iežas bargit hálddašit ja doaimmahit e-poastavuogádaga. Maiddái telefondoaimma hálddašit suohkana iežas bargit.

Gáivuona suohkan atná e-poastta ja telefovnna dábálaš oassin beaivválaš bárggus, ja sáhttá dáhpáhuvvat ahte suohkan atná e-poastta dahje telefovnna oassin áššemeannudeamis. Dalle galgá áššemeannudeaddi journálii čállit relevánta gulahallama guoskevaš fágasystemii. E-poastta bokte ii čađahuvvo áššemeannudeapmi mii sisttisdoallá persovdnadieđuid. Go suohkan oažžu e-poasttaid main leat sensitiiva dieđut, de eai galgga dat sáddejuvvojit viidáseappot ja dat galget sihkkojuvvot e-poastasystemas.

Gáivuona suohkana mielbargit atnet dasa lassin e-poastta dábálaš gulahallamii sihke siskkáldas ja olggobeali oktavuođaiguin. Go bargi heaitá, de sihkkojuvvo su e-poasta gustovaš njuolggadusaid mielde.

Gáivuona suohkan fuomášuhttá ahte dábálaš e-poasta ii leat krypterejuvvon, ja danne mii ávžžuhit ahte it sádde čiegus, sensitiiva dahje eará luohttevaš dieđuid midjiide e-poastta bokte.

Telefovdnaságastallamat (telefonnummár geas geasa, goas ságastallan lei) registrerejuvvojit min telefonguovddážii. Dasa lassin oidnojit muhtin bargiin maŋemus ságastallamat sin telefovnnain. Jus telefonságastallan guoská dihto áššái, de sáhttá čállojuvvot notáhta ságastallama maŋŋel, mii merkejuvvo journálii. Eará telefovdnaságastallamat main riŋgejeaddji sáhttá identifiserejuvvot eai registrerejuvvo systemáhtalaččat.

Persovdnadieđut, bargit 

Gáivuona suohkan gieđahallá persovdnadieđuid iežas bargiid birra HR-systemas hálddašan dihte bálkkáid ja bargiidovddasvástádusa Persovdnasuodjalanlága mielde. Dárbbašlaš dieđut mat registrerejuvvojit gullet bálkká máksimii, ovdamearkka dihte vuođđodieđut, bálkádássi, áigeregistreren, vearroproseanta, vearrosuohkan ja fágasearvegullevašvuohta jna.

Suohkandirektevra lea gieđahallanovddasvástideaddji HR-systema hárrái, ja systemaovddasvástádus lea sirdojuvvon bálká-/bargiidossodahkii. Suohkana bálká-/bargiid­ossodat hálddaša systema ja dan doaimmaha suohkana IT-ossodat. Go bargi heaitá, de sihkkojuvvojit buot sisabeassanlobit, fiilasuorggit ja geavaheaddjekonttot.

Buot dieđut bargiid birra vižžojuvvojit bargiin alddiineaset ja dat addojuvvojit dušše bálká­máksimiid ja eará láhkageatnegahtton oktavuođain. Persovdnadieđuid sihkkunrutiinnat čuvvot rehketdoallolágas ja arkiivalágas. Dieđut nugo namma, virgi ja bargosuorgi adnojuvvojit almmolaš diehtun maid sáhttá almmuhit. Iešguđetge systemaovddasvástideaddjit addet beassanlobi eará fágasystemaide. Min systemaid sihkarvuođa geažil eai addojuvvo eanet dieđut dás.

Dearvvašvuođadieđut 

Gáivuona suohkan gieđahallá dearvvašvuođadieđuid láhkageatnegahtton bálvalusaid oktavuođas (vrd. Persovdnadiehtolága, dearvvašvuođaregisttarlága § 21, pasieanta­journálalága § 22 ja persovdnadiehtoláhkaásahusa kap. 2) máŋgga fágavuogádagas mat gullet dikšumii, fuolahussii ja bajásšaddamii. Suohkandirektevra lea gieđahallanovddasvástideaddji.

Iešguđetge fágasystema beaivválaš doaimma fuolaha systemaovddasvástideaddji ovttasbarggus suohkana IT-ossodagain.

Buot datat ja systemat mat sisttisdollet sensitiiva dearvvašvuođadieđuid leat sierra «giddejuvvon báikkis» mii lea sirrejuvvon suohkana eará doaimmas. Dieđuid dán giddejuvvon báikkis ii sáhte sirdit eret suohkana systemain, ja leat sierra rutiinnat giddejuvvon báikkiid fágavuogádagaid oahpaheapmái, sisabeassamii ja dárkkistan­doaimmaide. Min systemaid sihkarvuođa geažil eai addojuvvo eanet dieđut dás.

Persovdnadieđut ohppiid, mánáidgárdemánáid ja fuolaheddjiid birra

Gáivuona suohkan gieđahallá persovdnadieđuid láhkageatnegahttojuvvon bálvalusaid hárrái (vrd. Oahpahuslága ja Mánáidgárdelága oktan čujuhusaiguin Hálddašanláhkii ja Persovdnadiehtoláhkii) máŋgga fágasystemas bajásšaddansuorggis. Suohkandirektevra lea gieđahallanovddasvástideaddji, ja iešguđetge fágasystema beaivválaš doaimma fuolaha systemaovddasvástideaddji, vuosttažettiin ovttasbarggus suohkana IT-ossodagain.

Suohkanis lea vuogádat ohppiide ja váhnemiidda/fuolaheddjiide mas leat diibmoplánat, oahppoplánat, árvosánit jna. ja dán vuogádahkii beassá dušše beassansániin.

Systemas leat muhtin persovdnadieđut ohppiid birra, ja dat leat čadnojuvvon suohkana skuvlahálddašanvuogádahkii gos leat persovdnadieđut ohppiid ja fuolaheddjiid birra. Min systemaid sihkarvuođa geažil eai addojuvvo eanet dieđut dás.

 Persovdnadieđut - mánáidsuodjalus 

Gáivuona suohkan gieđahallá persovdnadieđuid láhkageatnegahtton bálvalusaid oktavuođas (vrd. lága mánáidsuodjalusbálvalusaid birra § 6-7, iežas mánáidsuodjalusa fágasystemas. Fágasystemas lea sierra, sihkkaris arkiivaovttadat ja lea ollásit sierra «sihkkaris báikkis». 

Iešguđetge fágasystema beaivválaš doaimma fuolaha systemaovddasvástideaddji ovttasbarggus suohkana IT-ossodagain.

 Oppalaččat loggeme birra Gáivuona fágasystemain

Gáivuona suohkanis leat dábálaš sihkarvuođaloggat iežas fágasystemain. Dáppe registrerejuvvo go bargit atnet systema.

Rievttálaš vuođđu diekkár registreremii lea loggengáibádus Persovdnadieđuid gieđahallama láhkaásahusas, ja Persovdnadiehtolágas, fuolahan dihte doaimmahaga sihkkarastima eará diehtoárvvuin go persovdnadieđuid. Min systemaid sihkarvuođa geažil eai addojuvvo eanet dieđut dás.

Geahččanriekti 

Buohkain lea vuoigatvuohta gáibidit oaidnit almmolaš dokumeanttaid, journálaid, registariid ja nu ain. Buot suohkana áššedokumeanttat leat almmolaččat jus eará ii leačča mearriduvvon lága bokte. Jus leat dieđut mat doalahuvvojit čiegusin almmolašvuođas, de lea suohkan liikká geatnegas árvvoštallat sáhttá go dieđuid muhtin muddui dahje ollásit almmuhit.

VUOIGATVUOHTA OAIDNIT IEŽAS DIEĐUID  

Dus lea vuoigatvuohta oažžut dieđu das movt mii gieđahallat du dieđuid ja makkár sihkarvuođadoaimmat mis leat du dieđuid hárrái.

Jus háliidat eanet diehtit das movt mii gieđahallat dieđuid du birra, de bivdit du váldit oktavuođa suohkaniin. De oaččut vástádusa iežat gažaldagaide, ja jus dárbbašat de mii veahkehit ohcat geahččanlobi. Geahččama fertet čálalaččat diŋgot.

Dasto vástidit mii nu jođánit go vejolaš, ja maŋemustá 30 beaivvi dan rájes go leat ožžon du diŋgojumi. Jus mii erenoamáš dilálašvuođain eat sáhte vástidit 30 beaivvi sisa, de sáddet mii gaskaboddosaš vástádusa mas čilget maŋŋoneami siva ja goas mii jáhkkit sáhttit vástidit. Mii eat váldde mávssu du geahččandiŋgojumi gieđahallama ovddas.

EARÁID VUOIGATVUOHTA OAIDNIT DIEĐUID

Meastta buot oktavuođain besset buohkat oaidnit dieđuid mat gusket alcceseaset. Bearašlahtuin dahje earáin lea vuoigatvuohta oaidnit dieđuid dušše jus guoskevaš olmmoš lea addán lobi čálalaččat.

SISKKÁLDAS DOKUMEANTTAT

Mii sáhttit gieldit čájeheamis siskkáldas dokumeanttaid, muhto dábálaččat galggat liikká beassat oaidnit suohkanstivrra dahje eará suohkanlaš álbmotválljejuvvon orgána áššelisttu dahje áššedokumeanttaid, dokumeanttaid maid suohkana dárkkistanlávdegoddi, váiddalávdegoddi dahje revišuvdna lea ožžon/sádden, ja dokumeanttaid maid hálddahusa ossodagat main lea iešheanalaš mearridanváldi áššis masa dokumeanta guoská, leat ožžon/sádden.

EAVTTUT

Jus don gáibidit oaidnit áššedokumeanttaid, de ferte gáibádus guoskat dihto áššái, dahje govttolaš muddui dihtolágan áššiide.

Oaidninohcan berre sisttisdoallat čilgehusa dasa man vuođul dat gáibiduvvo. Ohcan oaidnit Gáivuona suohkana dokumeanttaid lea álkimus sáddet suohkana neahttasiiddu bokte dahje jus váldá oktavuođa suohkana poastadoaimmahagain (postmottak@kafjord.kommune.no).   

Bálvalus lea dábálaččat nuvttá, muhto ii buot oktavuođain. Dan birra oaččut dieđu juohke oaidningáibádusa dáfus.

Divvun ja njulgen 

Gáivuona suohkanis lea geatnegasvuohta govttolaš áiggi sisa siđahaga sihkkut persovdnadieđuid mat eai leat gullevaččat áššemeannudeapmái, vaikko dieđut eai livččege boastut dahje váilevaččat.

Persovdnadiehtolága  mielde lea buohkain geat leat registrerejuvvon Gáivuona suohkana systemaide vuoigatvuohta gáibidit ahte boastto dahje váilevaš dieđut njulgejuvvojit dahje dievasmahttojuvvojit, ja sihkkojuvvojit jus leat dieđut maid suohkanis ii leat vuoigatvuohta gieđahallat. Njulgema dahje sihkkuma gáibádus sáddejuvvo suohkana poastavuostáiváldimii, ja galgá vástiduvvot nuvttá 30 beaivvi sisa.

Muhtin dáfus leat eará lágat mat ráddjejit persovdnadieđuid sihkkuma (omd. rehketdoallo­láhka, arkiivaláhka) ja sihkkungeatnegasvuođas sáhttá spiehkastit dieđuid hárrái mat vurkejuvvojit historjjálaš, dieđalaš dahje statistihkalaš ulbmiliin.

Eará guoskevaš lágat 

Earret Persovdnadiehtolága lea earret eará čuovvovaš lágain mearkkašupmi Gáivuona suohkana persovdnadieđuid gieđahallamii.

Almmolašvuođaláhka oktan láhkaásahusaiguin sisttisdoallá njuolggadusaid dasa goas dokumeanta galgá leat almmolaš, ja goas dokumeantta sáhttá doallat čihkosis almmolašvuhtii.

Hálddašanláhka sisttisdoallá áššemeannudannjuolggadusaid dasa movt du ášši gieđahallojuvvo Gáivuona suohkanis. Áššebealálažžan leat dus erenoamáš vuoigatvuođat, earet eará ášši dokumeanttaid oaidninvuoigatvuođa birra.

Arkiivalágas leat njuolggadusat dasa movt ášši dokumeanttat galget vurkkoduvvot, dás maiddái vurkema birra arkiivaásahussii.

Dearvvašvuođaregisttarláhka sisttisdoallá njuolggadusaid dasa movt dearvvašvuođadieđut mat čohkkejuvvojit, galget gieđahallojuvvot, movt dat sihkkarastojuvvojit, gii daid sáhttá oaidnit ja sáhttet go dat earáide addojuvvot.

Gulahallandieđut / eará dieđut

Olmmošsuodjalusáittardeaddji Gáivuona suohkanis bargá nanusmahttit suohkana máhtu ja gelbbolašvuođa olmmošsuodjalusa hárrái, ja suinna sáhttet sihke suohkana ássit ja bargit váldit oktavuođa jus leat gažaldagat mot suohkan gieđahallá persovdnadieđuid dahje eará áššiid, mat gullet olmmošsuodjalussii. Áittardeaddji lea sorjjasmeahttun ja galgá bearráigeahččat ahte suohkan gieđahallá buot persovdnadieđuid gáibádusaid ektui, mat čuvvot dán riikka olmmošsuodjalusnjuolggadusaid ja maiddái EU:a ásahuvvon GDPR (General Data Protection Regulation). Dát guoská maiddái sierralágain olmmošsuodjalusgáibádusain Mánáidsuodjalusas, Dearvvašvuođas ja Bajásšaddamis ja earáin, main persovdnadieđut ja dikšu, mat maiddái leat sensitiivvat/ earenomáš sensitiivvat. 

Olmmošsuodjalusáittardeaddji galgá bargat nu ahte garvet loavkidit bargiid ja ássiid persovdnasuodjalusa, ja sus lea jávohisvuođageatnegasvuohta. 

Lassin galgá áittardeaddji 

  1. Veahkehit du vai doalahat iežat rivttiid.

  2. Čujuhit jus sii, geat gieđahallet persovdnadieđuid, rihkkot lágaid. 

  1. Čuovvolit buot persovdnadieđuid gieđahallama ja áittardit ahte suohkanis ollislaš govva gieđahallamis – álkis vuohki mot dan dahkat. 

  1. Bearráigeahččat ahte buot bargit suohkanis, geat gieđahallet persovdnadieđuid, čuvvot njuolggadusaid siskkáldasbearráigeahčus. 

  1. Leat suohkana olmmoš go lea oktavuohta Databearráigeahčuin. 

Gii lea olmmošsuodjalusáittardeaddji Gáivuona suohkanis?

Gáivuona suohkan olmmošsuodjalusáittardeaddji lea Torbjørn Sjølstad. Son lea bargan máŋga jagi ráđđeaddin  olmmošsuodjalusas ja pasieanta- ja geavaheaddjesuodjalusas. Son lea maiddái sihkarvuođarevisor dihtor- ja diehtojuohkinsihkarvuođas. 

E-poasta: personvernombud@kafjord.kommune.no
Mobiila: 926 41 058