- Lea dárbu oažžut čielga nationála njuolggadusaid geat galget errenáigái ja isolašuvnnas ja maid dat mielddisbuktá.  Bearjadaga čilgiimet mii njuolggadusaid olbmuide geat bohtet Norgii olgoriikkas. Dál čilget olbmuide geat leat leamašan lahka earáid geat leat njommon Koronavirusii, dadjá dearvvasvuođa ja fuolahusministtar Bent Høie.

- Mii oaidnit ahte olu bartasuohkanat ballet ahte sin dearvvasvuođa- ja fuolahusbálvalus ii nagot gieđahallat gussiid geat orrot barttain ja vel ieža ásiid.  Mii leat iluin go nu ollugat leat čuvvon stáhtaministara čielga ávžžuhusaid vuolgit ruoktot, muhto beaivvi mielde gehččet vulget go earát maid eaktodáhtolaččat. Jus boahtá ovdan suohkaniin ahte olbmot ain leat barttain otná beaivvi mannjel, de ráđđehus ásaha gildosiid dan vuostá. Dan dihte leat odne mearridan láhkanjuolggadusa mii sáhttá leat gustovaš áigemuttus mas mii mearridit. Dát sáhttá geavvat johtilit jus olbmot eai čuovu ávžžuhusaid eaktodáhtolaččat, dadjá Høie.    

Gielddus orrumis astoáiggeopmodagain iežas ruovttosuohkana olggobealde fápmuibiddju go dearvvasvuođa ja fuolahusdepartemeanta mearrida dan.  Departemeanta boahtá ruovttuluotta eanet dieđuid áigemuttu birra jus šaddá dárbu fápmuibidjat gildosa.    

Láhkanjuolggadusas lea dát sisdoallu:

Errenáigi

 

Errenáigi ja isolašuvdna olbmuide geat bohtet Norgii olgoriikkas lea ásahallan sierra láhkanjuolggadusas addán stáhtaráđđái njukčamánu 13b. 2020. Dát lea ain gustovaš, muhto lea ođasmáhttán nu ahte heive ovttas ođđa láhkanjuolggadusas.

Ođđa láhkanjuolggadus mearrida ahte olbmot galget leat errenáiggis jus leat leamašan nuppi olbmo lahka geas lea duođaštuvvon Koronavirusnjoammu. Dát ii guoskka dearvvasvuođabargiide geat leat geavahan dohkálaš suddjenrusttegiid.  

“Eará olbmuid lahka” lea go lea lagabut go guokte mehtera eambbo go kvártta, dahje njuolga fysalaš oktavuohta.

Errenáigi galgá bistit guokte vahku dan rájes go lei oktavuohta. Olbmuide geat leat boahtán olgoriikkas lea errenáigi gustovaš dan beaivvis go leat boahtán Norgii.

Olbmot geat leat errenáiggis galget leat ieža ruovttuin dahje eará heivvolaš orrunbáikkis ja eai sáhte mannat olggos jus ii leat vejolaš garvit earáid. Olbmot geat leat errenáiggis eai gálgga mannat bargui dahje skuvlii, mátkkoštit guhkit mátkkis sisriikkas dahje olgoriikkas, kollektiivajohtolagaiguin mátkkoštit, eai ge mannat báikkiide gos leat olu olbmot.  

Láhkanjuolggadusas leat dát spiehkastagat errenáiggenjuolggadusain.

Olbmot geat barggu oktavuođas johtet ruovttu ja barggu gaskka, ja dan oktavuođas mátkkoštit rájiid rastá Norggas, Ruoŧas ja Suomas eai darbbáš čuovvut errenáiggenjuolggadusaid.   

Olbmot geat leat dárbbašlaččat doalahit dohkálaš doaimmaid čadnon eallimii ja dearvvasvuhtii eai dárbbaš čuovvut errenáiggenjuolggadusaid go leat barggus dahje mátkkoštit eará ládje go kollektiivajohtolagaiguin. Doaimmat čadnon eallimii ja dearvvasvuhtii lea earret eará váktabálvalus dearvvasvuođa- ja fuolahisbálvalusas, sihkarvuođabarggut (politiija-, buollin-, ja gádjungearggusvuohta) ja alimus jođiheapmi kritihkalaš servodatdoaimmain. Spiehkastaga galgá čielggadit doaimmajođihemiin. Olbmot geat čuhcet spiehkastahkii galget nu bures go vejolaččat garvit lagas oktavuođa eará olbmuiguin, ja spiehkastat lea dušše bargoaktavuođas dárkkistuvvon birrasis, ja ii astoáiggis.  

Dát lea gáržžit spiehkastanbeassan ođđa láhkanjuolggadusas go mearriduvvon bearjadaga olbmuide geat leat leamaš olgoriikkas. Sivvan dasa lea stuorát riska čadnon olbmuide geain lea leamaš lagas oktavuohta earáiguin geaidda lea njommon Koronavirus go jus leat dušše leamašan olgoriikkas. Dalle ferte leat eambbo várrogasat.

Isoleren

Olbmot geain lea duođaštuvvon Koronavirusnjoammu galget leat isolašuvnnas. Olbmot errenáiggis geat ožžot feber ja vuoiŋŋahatbohcci dávdamearkkaid nu go gosahaga dahje jus šaddá lossat vuoigŋat, galget maid leat isoleremis.

Isolašuvdna lea go olmmoš lea iežas ruovttus dahje heivvolaš orrunbáikkis. Olmmoš galgá leat isolašuvnnas gos eai leat earát, ja ii galgga leat lagas oktavuohta earáin seammá viesus jus vejolaččat. Olbmot galget leat isolašuvnnas dan rájes go dávdamearkkat dovdot ja vahkku mannjel dássážii go eai leat šat dávdamearkkat.

Gielddus orrut astoáiggeopmodagain eará suohkanis go ruovttusuohkanis.

Láhkanjuolggadus mearrida ahte olbmuin geain lea astoáiggeopmodat eará suohkanis go lea álbmotregistrerejuvvon gildojuvvojit orrot doppe. Dárbbašlaš divodeapmi dahje bearráigeahčču mii ferte dáhkkut vai eastat stuora ávnnaslaš billašuvvamiid lea lohpi.   

Ráŋggáštus ja fápmuiboahtin

Iešdáhtolaš dahje roavva rihkkun láhkanjuolggadusa mearrádusain ráŋggáštuvvo sáhkuiguin dahje giddagasain lagabui jahkebeali, mii mearkkaša ahte ráŋggáštusrádjá lea vuoliduvvon sakka lága maksimála sáhku ja giddagasa ráŋggáštusa ektui mii lea guohke jagi.     

Njuolggadus fápmuibiddjo dakkaviđe, spiehkastagain mii gieldá orruma astoáiggeopmodagain olggobealde iežas ruovttosuohkana ja lea bistevaš gitta cuoŋománu 1.b. Dearvvasvuođa ja fuolahusdepartemeanta lea addon lohpi rievdadit dahje guhkidit njuolggadusa. Departemeanta sáhttá jođánit heivehit njuolggadusa vásáhusaid ja dárbbuid mielde ja boahtá ruovttoluotta eanet dieđuiguin fápmuiboahtima áigemuttu mii gieldá astoáiggeopmodaga orruma olggobealde iežas ruovttosuohkana.

Loga eanet errenáiggi-, isolašuvnna- ja astoáiggeopmodagaid orrungildosiid láganjuolggadusaid birra dás: https://lovdata.no/dokument/LTI/forskrift/2020-03-15-294