Gáivuona orruide

Go čálán dán teavsttaža, de lea juovlamánu 23.b.2021, nappo beaivi ovdal juovlaruohta. Juovlaráfi lea veahážiid mielde lahkoneamen ja olgun lea juo borgan olu, stuora illun buohkaide geat liikojit čuoigat sihke njulges- ja vulos guvlui.  

Mu mielas lea Gáivuotna erenomáš fiinnis go muohta gokčá gáissáid ja maiddai vuvddiid ja vákkiid, mas vuotna lea vuostálasvuohtan vilges muohttagii. Min stobuuvssaid olggobealde lea máilmmi čáppa luondu, muhto seammás sáhttá leat gáibideaddji vánddardit doppe.

Bivddán din geat liikobehtet leat olgun luonddus dahkat buriid árvvoštallamiid vánddardeamis, go luondu sáhttá rievdat jođánit ja gáibidit olu vánddardeddjiin. Dát gusto buohkaide, sihke hárjánan vánddardeddjiide ja easkkaálgiide.  Nu go diehtibehtet, de leat olbmot duššan muohtauđđasiin Gáivuonas. Dáid dáhpáhusaid eat háliit vásihit fas, go leat traumáhtalaččat ja báidnet báikegottiide guhká. Dát sáhttá maid dáhpáhuvvat mu vávttas, ja dás mun balan. Dan dihte deattuhan dán dávjá go human olbmuiguin geain dieđán lávejit vánddardit luonddus dálvet.

Varsom.no nammasaš neahttasiiddus gávdná buriid dieđuid go galgá plánet mátkkiid váriide. Loahppaloahpas lea aŋkke dáinna lágiin ahte mii ieža válljejit gosa vánddardit eanadagas, juogu alimus gáissáide dahje vákkiide. 

Guokte jagi dás ovdal čállen dearvvuođaid didjiide ođđasisorganiserenproseassa birra Gáivuona suohkanis. Maŋimus suohkanstivrras juovlamánus mearriduvvui ollašuhttit proseassa. Suohkandirektevra lea dál mearridan boahttevaš organisašuvnna, ja šaddá miellagiddevaš čuovvut proseassa ja mot čuohcá kommunikašuvdnii ja bálvalusdoibmii orruide.

Proseassa ulbmil lei rievdadit Gáivuona suohkana organisašuvnna positiivva guvlui mas fokus lei oažžut jierpmálaš jođihanstruktuvrra, bargiid beaivválaš eallima, boahtteáigásaš guoddilis ekonomiija, ja bálvalusfálaldaga mii doaibma buoremus lágiid mielde orruide. Dasa lassin lei sávahahtti iskat mot kommuniseret siskkáldasat organisašuvnnas, ja olgguldasat orruid guvlui.

Dákkár ođđasisorganiserenproseassat eai soaitte leamen nu miellagiddevaččat, ja ii eisege juovla- ja ođđajagidearvvuođain. Muhto mu mielas lea hui dehálaš go boahtá čuohcat sakka orruid árgabeaieallimii. 

Mus lea vásáhus ahte lea bures ja vuđolaččat bargojuvvon, ja leamaš bures sajáiduhttojuvvon min golbma oasi ovttasbarggu čađa (luohttámušolbmot, hálddahus, ja álbmotválljejuvvon). Loahpaloahpas lea orruid duohken árvvoštallat lea go proseassa lihkkostuvvon vai ii.

Suohkanstivrras lei bušeahttačoahkkin juovlamánu 16.beaivvi, lei buorre čoahkkin ja buorit mearrádusat. Suohkan ferte ain rahčat heajos ekonomiijain ja geahččalit jávkadit ovddeš áiggiid vuolláibáhcagiid. Muhto lea čuovga albmeravddas stáhta aliduvvon rámmajuolludemiin, ja vejolašvuođain alidit suohkanlaš sisaboađuid.

Vaikko lea čavga ekonomiija, de leat geahččalan suddjet fuolahus- ja bájaššaddansektora vai áimmahuššat sin geain lea dikšudárbu. Dárbu boahtá lassánit jagiid mielde, dasa lassin fertejit geahččalit garvit dili gos skuvllaid ja mánáidgárddiid bušeahtat hedjonit. Jáhkán ahte fertejit maid boahtte jagi leat várrogasat ruđaid geavahemiin vaikko soaitá leamen stuora sisaoastinhállu. Jagi 2023 rájes meinen ahte dilli boahtá buorránit ja šaddá álkibut bargat bušeahtaiguin. Ja nu jáhkán maid boahtá geavvat etáhtaid ja ossodagaid rámmaiguin.

Jagiid 2022/2023 galget čáhcedoaimmahagat stuoriduvvot, suohkana luottat galget divvojuvvot, ásodatbáikkit galget stuoriduvvot ja dearvvasvuođasiidda luodda galgá maid divvojuvvot. Dasa lassin galgá suohkan váldit badjelasas Dálusvákki kulturguovddáža. Šaddá miellagiddevaš go dalle sáhttá dahkan dan kulturviessun suohkana mánáide ja nuoraide.

Dasa lassin besset mii buohkat oasálastit stuora plánaide mat guovtti jagi badjel galget hábmet Gáivuona boahtteáiggi. Plánat leat earret eará strategalaš ealáhusplánat, suohkanplána mas lea servodatoassi, areálaplána, ja riddoavádatplána. Bohtet šaddat lossa plánabarggut mas gulaskuddamat bohtet gáibidit olu mis buohkain, ja orrut bohtet garrasit involverejuvvot.  

Mun ferten maid namuhit moadde sáni pandemiija birra mii lea čuohcán garrasit midjiide njukčamánu 2020 rájes. Munnje sátnejođiheaddjin dovdo muhtumin lossadin go hehtte vejolašvuođa oažžut njuolga oktavuođa dinguin orruiguin iešguđetlágan oktavuođain. Lea áibbas čielgasit čuohcán negatiivvalaččat mu bargui sátnejođiheaddjin. Máŋggat dovdet sihkkarit seammá go mun árgabeaieallimis, ahte friddjavuohta gáržžiduvvo. Seammás ballet mii maid buohccát dahje njoammut earáid.

Gáivuonas ja muđui riikkas leat oallugat buohccán ja olbmot ain dovdet váikkuhusaid mat dahket árgabeivviid váivin. Dasa lassin leat mii maid massán orruid suohkanis pandemiija geažil.

Dan dihte jurddašan iežan dihte ahte ii leat veara nu olu návccaid geavahit jurddašeamen massán sosiála oktavuođaid ja mátkkoštanvejolašvuođaid birra. Deháleamos lea ahte bisset dearvvašin ja ahte eat buohccá.

Mun ávžžuhan din váldit vuostá fálaldaga boahkuhuvvot jus eai leat makkár ge medisiinnalaš hehttehusat, vai beassat eret pandemiijas nu jođánit go vejolaččat.   

Loahpas háliidan namuhit ahte stuorámus illu sátnejođiheaddjin lea sáddet koarttaid mas leat lihkkosávaldagat sidjiide geat leat ožžon mánáid min suohkanis. Dáinna lágiin nagodan čuovvut mielde go Gáivuotna oažžu ođđa orruid. Seammá gusto buresboahtinreivve sáddemis olbmuide geat válljejit fárret Gáivutnii, dalle beasan muitalit man fiinna suohkanis orrot.

Háliidan giitit buot suohkana bargiid buori barggu ovddas min orruid váras jagi 2021. Lea leamaš gáibideaddji áigi máŋggaide, muhto sávan aŋkke ahte buohkain lea buorre dovdo searvevuođa doarjumis.   

Háliidan giitit buot orruid buori ovddasbarggu ovddas maŋimus jagis. Mus lea dávjá oktavuohta dinguin orruiguin. Dát lea dušše positiivvalaš, ja dalle oaččun vejolašvuođa oahpásmuvvat sihke áššiide ja maiddai hástalusaide, ja seammás oasálastit iluide.

 

God jul & godt nytt år!

Buorit juovllat & buorre ođđajahki!

Hyvvii joului & onnelista uutta vuotta!

 

 

Bernt Eirik Isaksen Lyngstad

Sátnejođiheaddji