Ráhkis gaitdivnnat!
Ollu lihkku sámi álbmot beivviin!

Ovdal lea Gáivuona suohkan geavahan sihke Samefolkets dag ja Samenes nasjonaldag guovvamánu 6. beaivvi birra. Suohkanstivrra mearrádusas golggotmánu 1.beavvi mearriduvvui ovttajienalaččat, ahte dán rájes galggai Samenes nasjonaldag geavahuvvot govvamánu 6.beaivvi birra dárogillii.

Lean lea ovdal geavahan namahusa sámi álbmot beaivvi, muhto mu mielas dahke buori, čielga ja čorges mearrádusa golggotmánu suohkanstivrras. Gáivuona suohkan boahtá dán rájes čuovvut davviriikkalaš sámedikkiid ja maiddai almmolaš Norgga, guovvamánu 6.beaivvi namahusas. 

Dalle fuobmájin ahte mearrádus dagahii debáhta doaba našuvnnalaš beaivvi birra. In jurddaš dadjat eanet dán birra dán sáhkavuorus, earret go ahte meinen ahte suohkanstivrras lea nanu mearrádus. 

Gáivuona suohkan lea jagi 2022 gullan sámegiela hálddašanguvlui 30 jagi. Go gullá sámegiela hálddašanguvlui, de mearkkaša ahte sámegiella ja dárogiella leat dásseárvosaš gielat.

Dát mearkkaša earret eará ahte buohkain lea riekti bálvaluvvot sámegillii go váldet oktavuođa sámegielaid hálddašanguovllu almmolaš ásahusaiguin, riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, riekti oažžut almmuhusaid ja skoviid sámegillii.

Na, mot lea mannan maŋimus 30 jagi dáid rivttiid ollašumiin. Lea go Gáivuona suohkan nagodan čuovvut láhkagáibádusaid mat čuvvot go gullá sámegiela hálddašanguvlui? Lea rivttes áigi jearrat dán, muhto váttis addit ovttačilggolaš vástádusa.

Jus geahččat Visjona evaluerenraportta guovvamánu 2020, de lea oalle čielggas dás:

Gáivuonas lea hástalus dilli. Kultuvrra ja historjjá nagodit doalahit ja čalmmostit.

  • Ja dás háliidan bisánit ja rámidit buohkaid sihke ovttaskasolbmuid, joavkkuid, servviid ja ásahusaid mat leat veahkehan dasa ahte historjjá ja kultuvra ain eallá min gaskka. Dát lea máilmmi buorre ja dán ovddas galgat leat rámis.

Muhto sámegiella beaivválašgiellan lea massán stáhtusa dárogiela ektui. Giella jápma buolvvaid mielde. Dán jáhkán ahte buohkat dovdet, seammás go barget mearrediđolaččat ovddasguvlui seailluheamis ja nannemis sámegiela min suohkanis. 

Gáivuona suohkanis leat maid stuora hástalusat addimis doarvái buori bálvalusfálaldaga mii govvida ahte Gáivuotna lea máŋggagielalaš suohkan. Juo, Gáivuona suohkan lea álggahan olu doaimmaid, muhto doaimmat eai leat nagodan váikkuhit dasa ahte sámegiella geavahuvvo suohkana bálvalusfálaldaga siskkobealde. 

Na, mot galget nagodit čoavdit dáid hástalusaid? Mot galget nagodit váikkuhit dasa ahte sámegiella geavahuvvo eambbo beaivválaš eallimis dáppe Gáivuonas?

Visjona raportta mielde leat Gáivuonas buorit miellaguottut sámegillii ja kultuvrii.  Dát lea positiivvalaš fáktor. Mun meinen ahte dát ferte leat buorre vuolggasadji viidáseappo barggus váldimis sámegiela ruovttuluotta. 

Lea maiddai positiiva ahte proseantalohku skuvllas lassána go eanet oahppit válljejit oahppat sámegiela. Dát ii gusto buot skuvllaide, nu ahte dás fertejit bargat buorebut vai sámegiella geavahuvvo eambbo skuvllas. 

Oalle olu oahpaheaddjit leat nagodan háhkat sámegielmáhtu, ja dahkan smávvá birrasa gos sámegiella geavahuvvo. Guokte oahpaheaddji Olmmáivákki skuvllas leaba dasa lassin hábmen sámegiela oahppodahkosa. Dehálaš ja buorre doarjja gáržžiduvvon sámegiela oahppomateriálain.

Oahpaheaddjit earret eará Oslos ja Gárasavvonis leat geavahan oahppodahkosa, ja dál jorgaluvvo maiddai lulli- ja julevsámegilli. Dát lea hui positiiva ja mii sáhttit buohkat lea rámis dás, dát lea boađus máŋgga jagi áŋgiruššamis sámegiela ovddideamis Gáivuonas.

Vaikko lea positiivva treanda min ohppiid gaskka, de lea hástaleaddji bargu rekrutteret oahpaheddjiid geain lea sámegiel gelbbolašvuohta. ja nu gullu maiddai eará hálddašanguovllu suohkaniin. Dán sáhttá dušše čoavdit buriid guhkesáigásaš strategiijaiguin sihke oahpahusas ja gelbbolašvuođaloktemis. Dás lea maiddai Gáivuona suohkanis vejolašvuohta álggahit nannoseabbo báikkálaš doaimmaid máŋgga fágasurggiin. 

Okta dakkár doaibma mii álggahuvvui diibmá lea sierra bálvalus gos suohkanstivrračoahkkimat jorgaluvvojit dárogielas sámegillii. Orrut leat bures váldán vuostá bálvalusa, ja sávan ahte earret eará oahppit Gáivuona skuvllain besset čuovvut čoahkkimiid diimmuin. Dalle besset gullat sámegiela ja maiddai oahppat demokratiija ja servodaga birra.

Sámepolitihkalaš lávdegottis lea dán jagi bušeahtas vejolašvuohta geavahit eanet ekonomalaš návccaid vai ovdánahttit ja ovddidit sámegiela. Okta doaibma lea ásahit ođđa giellavirggi Riebangárdái mii lea min sámegiel mánáidgárdi. Ulbmil virggiin lea ahte sámegiella galgá geavahuvvot eambbo mánaidgárddis. Mun jáhkán ahte dát lea addán buori vuođu liikot gillii, buori vuođu geavahit giela árgabeaieallimis, ja maiddai buori vuođu giellaoahpaheamis vuođđoskuvllas.

De beassat áiggi mielde oaidnit ovddidit go dát ja eará doaimmat sámegiela Gáivuonas.

Loahpas háliidan namuhit guokte buvttuid semináras mii lágiduvvui Gáivuonas jagi 2003. Seminára: Govt manná, Gáivuotna

Seminára buvttii ovdan ruovttoluottageahčastaga áigái maŋŋel go Gáivuotna šattai oassin sámegiel hálddašanguvlui.

Okta oasseváldi lei ovddit Gáivuona sátnejođiheaddji Åge B. Pedersen gii jagi 1993 lei ráhkadan sátnestohkosa man ovdanbuvttii semináras.

Seammá sátnestohkosa ovdanbuvttii maid sátnevuorrun sámegiela giellalága debáhtas Norgga Sámiid Riikasearvvis Gáivuonas.

Sátnestohkosa namma lea “olbmot ja giella” ja manná čuovvovaččat:

 

Buorát sámi olbmot, mu oappát ja vieljat

Viimmat lea servodat addán dinsiidda árvvolašvuođa, čuoččáldahttit (buhtadusa), ja addán giela ruovttoluotta.

Divtte buot sin gođiin, lávuin ja cikkil trekkfulle viesuin leat muittuhussan rámi birra. Sii adde iežaset eallima jaskesvuođas, vuolideamis ja báhtareamis, muhto eai goassege vuollánan.  

Divtte buot otná vuolideddjiid, leat muittuhussan hearráolbmuid, bajitgerddiid, ja eahpeviissis olbmuid birra, geat muhtin beaivvi bohtet ipmirdit ahte mii buohkat leat sivdniduvvon ovtta eatnamii, álbmái ja vuoiggalašvuhtii Ipmilii.   

Lihkkos leat olbmot seammaláganat sániin, jurdagiin ja daguin- jus háliidit. Giella lea dušše ovttasdoaibman olbmuid gaskka iešguđetlágan kultuvrrain, rámisvuohta man ii oktage sáhte váldit eret.

Mii oažžut giela min mielde juo gietkamis, servodagas ja hávddis. Čájehehpet rámi mu olbmát, čájehehpet vuollegašvuođa eará gielaide, oaiviliidda, kultuvrraide ja ivnniide.  

Dalle leat mii iežamet ja duosttat leat nu

“Váre Ipmil ipmirdivččii buot gielaid”.  

 

Nuppi olbmo gean háliidan namuhit lea Rita Lindvall. Sus lei fiinna teaksta seminára loahpas. 

 

Mis galgá buohkain leat lohpi, hehttehusaid haga, gávdnat iežamet identitehta. Addit lobi min nuoraide, geat bohtet min maŋis, hehttehusaid haga gávdnat iežaset identitehta.

Eat galgga hehttet sin vaikko man válljejedje. Mii leat rámis olmmoščeardda. Mii leat rámis Gáivuonahat, ja mis leat máilmmi fiinna suopman.

Ollu giitu mu ovddas, ja buorre sámi álbmot beaivvi ávvudeapmi.

 

Bernt Eirik Isaksen Lyngstad

Sátnejođiheaddji