Dál gávdnojit Paxlovid nammasaš tableahtat covid-19 vuostá maid galgá váldit iđđes ja eahkes vihtta beaivvi.

Dálkkas fállojuvvo dušše olbmuide risikojoavkkuin ja ulbmil lea eastadit sajušteami dárbbu.

Go Norggas ii gávdno ollu dálkkas, de ii leatge suohkaniidda vejolaš diŋgot olu dosaid vurkema oktavuođas.  

Doaktáris oažžu reseaptta ja dan ožžot dušše pasieanttat risikojoavkkuin geain lea duođaštuvvon covid-19.

Sáhttá diŋgot dálkasa gili rámbuvrraide (mii bistá moadde beaivvi), dahje fitnat apotehkas Gáivuona olggobealde.

Ferte álgit divššuin nu jođánit go vejolaččat, ja unnimustá 5 beaivvi maŋŋel go njoammun lea duođaštuvvon. Jus álgá dáinna maŋŋel dan, de ii leat šat ávki das ja ii atte vuođu oažžut reseaptta.

Leat čavges restrikšuvnnat oažžut dán dálkasa reseaptta bokte. Ja das vuolábealde lea listu:

  • Ahki badjel 65 jagi
  • Aktiivvalaš borasdávda, borasdávdda divššu vuolde dahje easka loahpahuvvon dikšu (erenomážit jus lea immunváidudan dikšu dego suonjardahttin dahje seallamirku)
  • Duođalaš geahpesdávda
  • Duođalaš váibmo- ja varrasuotnavihki
  • Sohkardávda man lea váttis reguleret 
  • Buoidivuohta, čoahkkisvuođamihttu (BMI/KMI) badjel ≥ 35 kg/m2
  • Kronalaš monimušvihki
  • Kronalaš nevrologálašvihki dahje deahkkevihki mii buktá heajut gossan fámu ja heajut geahpesdoaimma
  • Demeansa
  • Duođalaš psyhkalaš buozalmasvuohta, erenomážiid duođalaš schizofreniija
  • Downs syndrom
  • Duođalaš immunváilli ferte árvvoštallat individuálalaččat, soaitá maiddai fertet gulahallat spesialisttain buohcciviesus.

Gáivuona suohkanis leat ollu iešiskosat lágeris, ja dáid sáhttá nuvttá viežžat doaktárkantuvrras jus lea dárbu.

Mot oažžut dán dálkasa?

Gulat go riskojovkui?

Balat go ahte dus lea covid-19, dahje lea go positiiva iskkus?

Háliidat go álgit dáinna dálkasiin?

Dalle fertet váldit oktavuođa doavtterkantuvrrain/ doaktáriin ja diŋgot iskosa.

Doavtterkantuvrras geavahit iešiskosid vai duođaštit leago dus covid-19 dahje ii. Seammás árvvoštallet lea go dus riska buohccát duođalaččat, dahje lea go eará mii sáhttá dagahit ahte it sáhte oažžut dálkasa. Oažžut reseaptta jus visot lea ortnegis.

Ustitaš dearvvuođat

Anita Monsen Pedersen                                           
Gáivuona suohkana váldodoavttir