Rávvagat Norgga álbmogii mot eastadit loddeinflueanssa:

  • Ale guoskka buohcci dahje jápmán lottiide dahje eará elliide mat main soaitá loddeinflueansa.
  • Basa gieđaid dárkiliid jus leat guoskan lottiide, lottiid baikkaide dahje rusttegiidda mat leat guoskan lottiide.
  • Dieđit šibitdoavttirinstituhttii jus jáhkát ahte lottiin dahje eará elliin lea loddeinflueansa
  • Váldde oktavuođa doaktáriin jus leat guoskan lottiide dahje eará elliide main soaitá leamen dahje lea loddeinflueansa, jus álggát guorsat ja oaččut febera dahje eará symptomaid mat sulastahttet influeanssa, jus oaččut čalbmesiejahasa, vuovssanasdávdda, luhčadávdda, dahje eará duođalaš buozalmasvuođaid 10 beaivvi siskkobealde.
  • Bussat ja beatnagat fertejit dollojuvvot eret buohcci ja jápmán lottiin.

Olbmot geat barggu oktavuođas gusket lottiide dahje eará elliide mas soitet leamen, dahje lea duođaštuvvon loddeinflueansa fertejit geavahit biktasiid ja rusttegiid mat suddjejit njoammuma vuostá.

Suddjenrusttegat

Bargobiraslága mielde galgá bargoaddi lágidit dili nu ahte bargit leat suddjejuvvon njoammuma vuostá.  

Álbmotdearvvašvuođa rávvagiid mielde fertejit olbmot geavahit čuovvovaš rusttegiid ja biktasiid mat suddjejit njoammuma vuostá go gieđahallet buohcci ja jápmán lottiid dahje eará elliid. Dát gusto maiddai biebmolottiid gieđahallamii jus loddeinflueansa duođaštuvvo:

  • Suodjebiktasiid nugo omd. obbabiktasa.
  • Firkala mii jeahká čázi
  • Buriid suorbmafáhcaid mat jehket čázi dahje sáhttá desinfiseret NS EN ISO 374-1:2016/A1:2018 mielde.
  • Máskka mii suddje vuoiŋŋahaga NS_EN 149:2001-FFP3 mielde.
  • Lávges čalbmelásiid.
  • Skuovaid mat jehket čázi dahje gummegápmagiid maid sáhttá desinfiseret, dahje skuovvatreahkaid.
  • Gahpira mii suddje njoammuma vuostá.

Lea dehálaš ahte bargoaddi bures oahpaha bargiid geavahit suodjebiktasiid.

 

Ustitlaš dearvvuođat

Anita Monsen Pedersen
Gáivuona suohkana váldodoavttir.