Hui oallugat leat dán rádjai riŋgen Gáivuona boahkuheami telefovdnii ja dan dihte fertejit čilget moadde dieđu. Dušše okta olmmoš vástida telefovnna, ja son galgá seammás hálddašit visot praktihkalaš áššiid boahkuheami barggus. Suohkan háliida dan dihte ráddjet jearaldagaid dán telefovdnii.

Dál fállojuvvo boahkuheapmi buohkaide geat leat badjel 65 jagi. Suohkan vuoruha sin geat leat ahkejoavkku siskkobealde ja leat dát buozalmasvuođat:

Dušše sii geat vuollel 65 jagi ja leat erenomáš risikojoavkkus galget boahkuhuvvot. Dát gusto dušše moadde suohkana orruide vuollel 65 jagi, ja suohkan lea manuálalaččat rahpan vejolašvuođa sidjiide dieđihit iežaset elektrovnnalaččat. Dás vuolleleappos gávnnat liŋkka dieđiheapmái.

Erenomáš risikojoavku:

  • Čađahan orgánatransplantašuvnna.
  • Immunváili.
  • Varrii gullevaš borasdávda maŋimus 5 jagi, omd. lymfovdna, leukemiija jna.
  • Eará aktiivvalaš borasdávda, borasdávdda divššu vuolde dahje easka loahpahuvvon dikšu (erenomážit jus lea immunváidudan dikšu dego suonjardahttin dahje cellemirku). 
  • Nevrologálašvihki dahje deahkkevihki mii buktá heajut gossan fámu ja heajut geahppadoaibma (omd. ALS, Downs syndrom).
  • Kronalaš monimušvihki dahje fuomášahtti heajut monimušdoaibma.

Buot earát vuollel 65 jagi geain lea sohkardávda, váibmu- ja varrasuotnavihki dahje eará buozalmasvuođat main lea risiko, fertejit vuordit go eai leat vel rahppojuvvon boahkuheamit dán ahkejovkui vel. Go dilli lea nu, de ii leat dárbu sidjiide riŋget ja jearrat dán birra, iige leat vejolaš telefovnna bokte dieđihit iežaset vuordinlistui.  

Jus leat Remin nammasaš neahttasiiddu bokte dieđihan iežat boahkuheapmái, de oaččut duođaštusa SMS bokte ahte leat ožžon diibmu. Jus leat ožžon SMS duođaštusa, de ii leat dutnje dárbu riŋget boahkuheami telefovdnii ja iskat fas nuppes leat go ožžon diimmu.

Jus it gávnna rabas diimmuid Remin bokte, de eai leat diimmut olámuttus. Rabas diimmut almmuhuvvot sullii 1-2 vahku ovdalis, go suohkan lea ožžon dieđu man galle dosa ožžot. Jus dus leat buozalmasvuođat mat leat namuhuvvon listtus dás bajábealde, de leat vuoruhuvvon boahkoheapmái beroškeahttá leat go vuollel dahje badjel 65 jagi. Dalle sáhtát riŋget boahkuheami telefovdnii ja dieđihuvvot vuoruhuvvon vuordinlistui.

Boahkuheapmi Astra Zeneca nammasaš boahkuin lea bisánan sisriikkalaččat. Gáivuonas vuordit eisseválddiid rávvagiid galgá go boahkut geavahuvvot viidásit. Ii leat dárbu riŋget boahkuheami telefovdnii ja jearrat dán birra. Elektrovnnalaš dieđiheapmi geavvá Bank-ID bokte.  

Liŋka dieđiheapmái:  https://timebestilling.remin.no

Boahkuheami telefovdna: 904 02 086

Telefovnna rabasáiggit leat disdagaid, meastá juohke gaskavahkuid ja bearjadagaid dii.09.00 rájes gitta dii.14.00 rádjai.

Eará dieđut:

Gearggusvuođajođiheapmi lea dáid áiggiid ráhkadeame diehtojuohkingihpa mii biddjojuvvo juohke suohkana boastagássaide. Dán dahkat vai sihkkarastit ahte buohkat min boarrásat ožžot dieđuid pandemiija stáhtusis ja boahkuheami barggus.  

Ustitlaš dearvvuođaiguin

Anita Monsen Pedersen

Gáivuona suohkana váldodoavttir