Gáivuona ovdagoddi lea otná čoahkkimis ságastallan Troms Kraft Produksjonain (TKF) Sorbmegorssa vuodjingeainnu ja barttaid giddema hárrái.

TPK lea dieđihahan midjiide ahte sin bearráigeahččoeiseváldi (NVE) gáibida ahte sii galget ráddjet sin geainnuid ja báikkiid nu ahte almmolašvuohta ipmirda «dán rádjái, muhto ii guhkkelii». Dat lea eastadan dihte lobihis mohtorjohtolaga mehciin. Rádji ferte biddjot juosat; ja dat ferte ásahuvvot ulbmillaš báikái/vuogi mielde.

Gáivuona ovdagoddi ja TKP eai leat ovttaoaivilis dán hárrái, eai ge das gokko buoremus báiki lea. TKP lea árvalan čuovvovaš čovdosa, masa Gáivuona ovdagoddi miehtá.

TKP sádde iežas bajit eiseváldái – NVE:ii – jearaldaga ahte ferte go leat geaidnobomma ja gokko dat vejolaččat galgá leat. NVE dasto čađaha dábálaš proseassa masa iešguđetge bealit besset oaivila cealkit ja mearrida dasto lea go bomma dárbbašlaš ja gokko dat galgá biddjot jus gávnnahuvvo dárbbašlažžan. Gáivuona suohkan oažžu kopiija buot čálašemiin dán áššis.

TKP muitalii maiddái Sorbmegorssa bartta birra mii bulii gutnan borgemánus 2018, ja movt ođđa doaibmabarta ja liigevisti, anneksa, leat huksejuvvon.

Go ođđa barta dál lea sadjái ceggejuvvon, ja dasa lassin vel liigevisti, anneksa, de lea TKP atnán vuogasvuohtan diktit liigevistti, anneksa, orrut rabasin go ieža eai ane dan. Vánddardeaddjit sáhttet danne atnit dan suodjin go lea dárbu. Diet dáhpi jotkojuvvo, dušše dainna erohusain ahte ovdal lei ieš barta rabas.

Boazodoallu lea gáibidan ahte muhtin barttat galget gaikojuvvot. TKP hilgu dien gáibádusa ja čuoččuha iežas vuoigatvuođa atnit bartta doppe. TKP oaivvilda ahte rabas visti, anneksa, ii sáhte leat váttisvuohtan oktiige – baicca nuppe ládje.

Gáiviuona ovdagoddi lea ovttaoaivilis dasa ahte liigevisti, anneksa, Sorbmegorssas berre leat rabasin, suodjin vánddardeddjiide.