Ná sáhtát hukset ilmmá ohcama haga:

  • Garáša sáhttá leat gitta 50 kvadráhtamehtera. Dat fátmmasta sihke geavahanareála(BRA) ja huksejuvvon areála (BYA)
  • Ferte leat unnimusat 1,0 mehtera garášas ránnjárádjái, ja unnimusat 1,0 mehtera vissui dahje eará huksehussii du opmodaga nalde
  • Garášas ii sáhte leat vuollegeardi
  • Garášas sáhttá leat duššo akta geardi, muhto das sáhttá leat unnibuš bajitgeardi gálvvuid vurkkodeami váste
  • Hárjeallodat sáhttá leat eanemusat 4,0 mehtera
  • Gesimallodat sáhttá eanemusat leat 3,0 mehtera

Vai gávnnat rievttes allodaga Hárjjis ja gesimas, de fertet rehkenastit válmmas jalgejuvvon gaskamearálašdási eatnamis garáša birra.  Oaččut veahki dasa dás.

Dá lea kalkuláhtor mii veahkeha du rehkenastit man stuorisin sáhtát hukset.

Ovdalgo hukset

  • Gávnnat maid dus lea lohpi hukset opmodaga nala. Diŋgo dilálašvuođakártta du opmodahkii, ja oahpa opmodaga regulerenplána. Dilálašvuođakártta ja regulerenplána sáhtát háhkat suohkanis ja gávdno dávjá suohkana neahttasiiddus.
  • Huma ránnjáinat. Vaikko it ferte sáddet ránnjáváruhusa, de sáhttá leat buorre jurdda muitalit ránnjái huksema birra.
  • Várut vai it hukse čáhce- ja rufebohcciid badjel.
  • Gávnnat man ollu ja man stuorisin sáhtát hukset du viessohuksenbáikái. Dán gohčodit ávkkástallangrádan dahje ávkkástallama mearri.
  • Gávnnat dárbbašatgo lobiid eará eiseválddiin ovdalgo álggahat huksema. Iskka geaidnolága, ruovdemáđiilága ja eará lágaid vai hukset lobálaččat geainnuid, eretvuodjinluottaid, ruovdemáđii ja eará diekkáriid ektui. 

Go garáša lea válmmas

Dieđit suohkanii go garáša lea válmmas, vai dan sárgot suohkana kártadieđuide. Dan dagat go deavddát skovi Diehtu visttis dahje liigevisttis masa ohcamušgeatnegasvuohta ii gusto.