Dáppe gávnnat oppalašlisttu mii čájeha delegerejuvvon lágaid mat leat áigeguovdilat Gáivuona suohkanii: https://delegering.kf.no/delegering/publikum/5426 

Suohkanlága kapihttalis 5 leat mearrádusat delegerema ja árvalusevttohanvuoigatvuođa hárrái. § 5-14 bokte mearriduvvo ahte suohkanstivra galgá ieš mearridit válddi juohkima njuolggadusbuktosa mearrádusdahkama ja árvalusevttohanvuoigatvuođa várás. Dát galgá dahkkojuvvot ovdal 31.12. jagi maŋŋilgo suohkanstivra lea vuođđuduvvon. Suohkanlága § 11-12 geatnegahttet suohkanstivrra iežas mearridit njuolggadusbuktosa álbmotválljejuvvon orgánaid áššegieđahallama várás.

Delegašuvdnanjuolggadusbuvttus galgá gehččojuvvot Álbmotválljejuvvon orgánaid áššegieđahallannjuolggadusbuktosa ja Ekonomiijanjuolggadusbuktosa oktavuođas. Dáhpáhusain maid suohkana gearggusvuohtaplána siskkilda, gusto dát gearggusvuohtaplána, ja delegašuvdnanjuolggadusbuvttus orustahttojuvvo gustomis dan mahttái go heive. Dáhpáhusaide mat eai leat earenoamážit namahuvvon dán njuolggadusbuktosis, gustojit obbalaš eavttut nugo boahtá ovdan suohkanlágas ja áššáiguoskevaš sierralágain.

Delegašuvdnanjuolggadusbuktosa fárus lea bienalaš delegerenoppalašlistu mii vuoseha sierra delegerenvuogádaga man Kommuneforlaget, KF Delegering lea skáhppon.

ULBMIL

Gáivuona suohkana delegašuvdnanjuolggadusbuvttus čielggada ovddasvástádus- ja váldejuogu iešguđetge álbmotválljejuvvon orgánaid gaskkas ja suohkanstivrra ja hálddahusa gaskkas, ja maiddái raporterengáibádusaid hárrái. Ovddasvástádusa ja válddi čielggadeami nubbi iežá deaŧalaš ulbmil lea oažžut jearggalaš ja doaibmilis áššegieđahallama. 

MEROŠTALLAN

Delegašuvnnain/delegeremiin oaivvilduvvo dáin njuolggadusain, ahte sirdojuvvo váldi dahkat mearrádusaid iešguđet surggiin suohkanstivrras politihkalaš lávdegottiide dahje suohkandirektevrii. Válddi delegeren ii mearkkaš ahte luohpá válddis ja ovddasvástádusas. 

PRINSIHPAT DELEGEREMA VÁRÁS

1. Láhkavuođut.
Bargamušaid ja válddi delegeren dán njuolggadusbuktosa mielde gusto sihke Lága mielde suohkaniid ja fylkkasuohkaniid hárrái, addojuvvon jagi 2018, ja sierralágaid ja láhkaásahusaid mielde main lea vuođđu lágas.

2. Suohkanstivra lea bajimuš mearrideaddji orgána, mas lea bajimuš ovddasvástádus suohkana doaimmas, gč. Suohkanlága § 5-3.
Gáivuona suohkanii leat addojuvvon máŋggat bargamušat lágaid mielde. Ovddasvástádus ja váldi buot lágain gullá váldonjuolggadusa mielde suohkanstivrii, mii galgá juohkit válddi álbmotválljejuvvon orgánaide dahje suohkandirektevrii dárbbu mielde.

3.Váldi mii ii sáhte delegerejuvvot – mearrádusat maid suohkanstivra ieš dahká.
Suohkanstivra galgá mearridit buot áššiid, mat gustojit álbmotválljejuvvon organiseremii, doaibmaprográmmaide, ja áššiide mat álelassii gustojeaddji suohkanlága ja sierralágaid mielde leat biddjojuvvon suohkanstivrii.  

4. Delegeren suohkanstivrras álbmotválljejuvvon orgánaide.
Suohkanstivra delegere válddi ovdagoddái ja álbmotválljejuvvon orgánaide guđenai orgána ovddásvástádussuorggi vuođul dán njuolggadusbuktosa mielde.

5.Delegeren suohkanstivrras hálddahussii suohkandirektevrra bokte.
Jus suohkanstivra dahje láhka ja láhkaásahus ii leat mearridan iežá, de addá suohkanstivra suohkandirektevrii válddi dahkat mearrádusaid buot eaŋkiláššiin ja buot lágan áššiin, main suohkansdirektevrra árvvoštallama mielde ii leat prinsihpalaš mearkkašupmi. Buot delegeren hálddahussii dáhpáhuvvá suohkandirektevrii (gč. suohkanlága § 13-1).

6. Viidáseappotdelegeren.
Suohkandirektevra sáhttá delegeret válddi viidáseappot hálddahussii, juos iežá ii leat mearriduvvon dahje ahte lágas ii čujuhuvvo ahte ii beasa viidáseappotdelegeret. Dakkár viidáseappotdelegeren, mii dáhpáhuvvá ovtta ceahkis hávális, galgá čadnojuvvot virgái/rollii.  

7. Prinsihpalaš / ii-prinsihpalaš ášši.
Go suohkandirektevra lea ožžon delegerejuvvot válddi dahkat mearrádusaid main ii leat prinsihpalaš mearkkašupmi, de mearrida son ieš vuolggasajis mas lea prinsihpalaš mearkkašupmi. Árvvoštallamis galgá ášši iešvuođa bálddas váldit vuhtii ovddeš geavahusa ja válddahusaid, ja leago áššiin hoahppu. Konkrehta árvvoštallamis das, ahte leago áššis prinsihpalaš mearkkašupmi, leat čuovvovaš momeanttat áššáiguoskevaččat: 

a): Mearrádusa iešvuohta ja čuovvumuš suohkanii
b): Ovddeš geavahus ja válddahusat
c): Leatgo ášši árvvoštuslaš bealit čielggaduvvon prinsihppamearrádusaid, bagadusa dahje ovddeš geavahusa bokte?
d): Leago lagas boahttevaš vejolašvuohta ahte sáhttá šaddat politihkalaš eanetlohku ođđa háltemolsašumi beallái
e): Investerenáššit mat eai leat gustojeaddji budjeahtas ja ekonomiijaplánas, ja main ekonomiijanjuolggadusbuktosa mielde adnojuvvo leamen prinsihpalaš mearkkašupmi 

8. Delegerenválddi mearkkašupmi ja bajimuš orgána vejolašvuohta oažžut juohke ášši ovdanbuktojuvvojit iežas gieđahallamii.
Orgána mii delegere, ii atte eret su iežas válddi, muhto addá dan vel geaidda nu iežáide. Delegerejeaddji orgána sáhttá addit bagadusaid ja válddahusaid juolluduvvon válddi doaimmaheami várás, ja sáhttá goas ihkinassii geassit dan ruoktot. Bajimuš orgána sáhttá iežas álgaga vuođul rievdadit vuolit orgána mearrádusa daid ráddjejumiiguin mat leat mearriduvvon hálddahuslágas § 35.  

Vaikko mearridanváldi lea delegerejuvvon, de sáhttet suohkanstivra ja sátnejođiheaddji gáibidit juohke ášši ovdanbuktojuvvot suohkanstivrii gieđahallamii. Seamma láhkai sáhttá bajimuš orgána gáibidit juohke ášši ovdanbuktojuvvot vuolit orgánii.

Son gii lea ožžon delegerejuvvon válddi, sáhttá dodjit bajimuš orgánii dahkat mearrádusaid áššiin, main guoskevaš orgána árvvoštallá dán ulbmillažžan.

Jus njuolggadusat delegeremis eai doahttaluvvo, de sáhttá čuovvumuššan šaddat ahte mearrádus dahje rievttálaš háldogeavaheapmi ferte árvvoštallojuvvot eahpegustojeaddjin.

DELEGEREJUVVON VÁLDDI GEAVAHEAPMI JA DÁRKKISTEAPMI 

Buot delegerejuvvon váldi galgá doaimmahuvvot gustojeaddji rámmaid siskkobealde ja mielde, dán vuolde:

• Lágaid ja láhkaásahusaid mielde

• Delegašuvdnanjuolggadusbuktosiid/delegašuvdnamearrádusa mielde

• Iežá njuolggadusbuktosiid ja mearrádusaid mielde maid bajimuš dássi lea mearridan, dán vuolde etihkalaš válddahusaid mielde

• Gustojeaddji plánaid ja budjeahta mielde

Son gii delegere, galgá fuolahit ahte delegerejuvvon váldi doaimmahuvvo gustojeaddji rámmaid mielde ja ahte delegerejuvvon bargamušat doaimmahuvvojit.

ÁŠŠEGIEĐAHALLANNJUOLGGADUSBUVTTUS ÁLBMOTVÁLLJEJUVVON ORGÁNAID VÁRÁS 

Suohkanalága § 11-12 mielde lea suohkanstivra ieš mii njuolggadusbuktosa mielde sáhttá mearridit vuđolaččat njuolggadusaid álbmotválljejuvvon orgánaid áššegieđahallama várás. Dat njuolggadusat mat gustojit Gáivuona suohkanstivrra áššegieđahallamii, čuvvot dán njuolggadusbuktosis ja leat muđui suohkanlága mielde.

Njuolggadusbuvttus gusto suohkanstivrii, ovdagoddái ja ráđiide mat leat ásahuvvon suohkanlága mielde, ja maiddái iežá álbmotválljejuvvon orgánaide dan mahttái go dat heive.