Mot čađahit rievdadeami?

Álggos fertet váldit oktavuođa suohkaniin. Lea suohkan, mii meannuda ohcamiid rievdadit areálaid ja rájiid.

Rádjeheiveheamit

Suohkan sáhttá rievdadit guovtti eatnama ráji, jus leat smávit areálafievrrideamit.

Váldonjuolggadusat rádjeheiveheapmái:

  • Sáhttá unnidit dadje lasihit eatnama areála gitta 5%
  • Eanemus 500 m2 eatnamis sáhttá rievdaduvvot, ii gula prosentii.
  • Olles eatnama sturrodagas ii sáhte rievdadit badjel 20%
  • Árvu eatnamis, man rievdada, ii galgga eanet go 1G (Álbmotoadjorádjesummá)

Rádjerievdademiid sáhttá čađahit juohkelágán eatnamiin ja dat eai gulahuvvo. Suohkan čađaha mihtidangávppi ja bidjet ođđa rájiid matrikkelii.

Areálafievrredeamit

Jus eananbihttá lea viidát go rádjeheiveheapmi, sáhttá atnit areálafievrredeami. Areálafievrredeapmi sáhttá adnot go eatnamat leat ovttadássásaččat, omd. guokte vuođđoeatnama.

Go leat ohcan areálafievrredeami ja suohkan lea dohkkehan dan, dahká suohkan mihtidangávppi ja bidjá ođđa rájiid matrikkelii. Suohkan sádde maiddái “gulahandieđu” Kartverkii gulahit areálafievrredeami.

Luobahit giddehusaid areálafievrredemiin

Go galgá čađahit areálafievrredeami dahje rievdadit láigoeatnama, ferte gulahit ahte luobaha ekonomalaš giddehusaid čadnon eatnamii. Ekonomalaš giddehusat sáhttet leat bántadokumeanta, vealggit, orrunvuoigatvuohta, vuosttašoastinvuoigatvuohta dahje láigošiehtadusat. Jus obligašuvdna lea registrerejuvvon, ferte luobahus čállot originála obligašuvdnii ja sáddejuvvot. Bántaeaiggáda vuolláičála ferte originála.

“X luobaha (bija giddehusa nama) areálafievrredeamis gaskal dnr/donr ja dnr/donr, mii lea yyy m2, dahje
“X luobaha (giddehus) go rievdada láigoeatnamiid rájiid gaskal dnr/ donr ja dnr/ donr, mii lea yyy m2.

Luobahusa sáhttá suohkan sáddet ovttas eará dokumeanttaiguin, mat galget gulahuvvot, vai bohtet oktanaga. Molssaevttolaččat sáhttá  vuoigatvuođaeaiggát ieš sáddet luobahusa Kartverkii ovdal go čađaha  eananfievrredeami dahje láigoeanan rievdadeami. It dárbbat sihtat sihkkut eará giddehusaid nu go geainnu, bisánansaji ja čázi ja čáhcebohci.

Rievdadit láigoeatnama

Jus eananbihttá lea beare viiddis dušše heivejit rájiid ja lea láigoeanan, de sáhttá dan fievrredit “Rievdadit láigoeatnama” bokte.

Eananbihtá sáhttá čuovvovaččaid vuođul rievdaduvvot:

  • gaskal vuođđoeatnama/ oktasaš eatnama ja láigoeatnama.
  • gaskal guovtti eatnama, main lea láigonummar, oktasaš rádji ja láigohuvvon seamma eatnamis.
  • go rievdada čuokkesláigoeatnamis láigoeatnamii, mas lea areála ja rádjemearit.

Suohkan ferte dohkkehit go rievdada láigoeatnama areála ja doallat mihtidangávppi. Suohkan bidjá dasto daid ođđa rájiid matrikkelii ja seammás gulaha rievdadeami.