Mun ipmirdan bures ahte ollu olbmot leat balus dál. Medias leat olu ságat ja leat doaimmat mat dál ráddjejit min beaivválaš eallima. Visot dát lea ođas midjiide ja sáhttit ballat.

Virus mii dál leavvá ii leat dábálaččat várálaš eatnasiidda go lea dego nuorvu ja influensa, muhto virus lea ođas ja ii ovttasge leat immunitehta dasa. Dát mielddisbuktá guokte ášši:

  • Njoammu lávdá johtilit buohkaide
  • Njoammu olle maid johtilit daidda geat leat hearkkit infekšuvnnaide ja sáhttá garrasit čuohcat sidjiide.

Duođalaš doaimmat mat nationála eiseválddit leat ásahan veahkeha min olu dearvvasvuođalágádusas mii fas mielddisbuktá ahte njoammu ii lávdda liika johtilit olbmuid gaskka, ja nagodit eambbo go ovdal suddjet hearkkes buhcciid.   

Virus ii leat váralaš eatnasiidda, muhto go njoammu lávda njozet, de ollet mii dearvvasvuođalágádusas ráhkkanit boahtteáigái go soitet šaddat eambbo buohccit go dábálaččat geat dárbbašit sajušteami divššu dihte. Eai nu ollosat dárbbaš dearvvasvuođaveahki seammás ja viruslohku njeaidá. Dát dagaha ahte soitet nagodit gieđahallat virusa.

Leat rahpan suohkana boares buhcciidsiida sajusteami dihte olbmuide geat leat njommon Koronavirusii vai ii njoamu hearkkes olbmuide ođđa dearvvasvuođasiiddas.   

Áiggi mielde boahtá virus njoammut buohkaide mii fas dagaha ahte hábmejuvvo earálágán immunitehta mii fas mielddisbuktá ahte virus ii njoamu nu álkit go ovdal olbmuide.

Ii leat šat ulbmillaš iskat buohkaid geain leat dávdamearkkat go fertet vuordit ahte virus njoammu servodahkii.

Nu go juo lea daddjon, de bohtet unnán olbmot buohcat garrasit virusnjoamus ja bivdit olbmuid čuovvut gustovaš Folkehelseinstituttet (FHI) njuolggadusaid. Jus leat dávdamearkkat, de ii galgga leat eará olbmuid lahka beroškeahttá leaš go Korona dahje eará virus. Jus soapmásat ožžot garraseabbo dávdamearkkaid, de galget nu go dábálaččat jus dárbbašit veahki váldit oktavuođa doaktáriin.  

Gáivuona suohkana mielas lea duođalaš ášši ja čuovvut nationála FHI njuolggadusaid ja ođasmahttimiid beaivválaččat. Mii leat oaidnán ahte eará suohkanat ráhkadit errenáiggiiddoaimmaid geográfalaš guovlluin sisriikkas, muhto leat fágalaččat mearridan ahte dakkár doaimmat eai leat nu buorit buot áiggiid. Mii dearbbadit suohkaniid gaskka mas eai leat nu ollu ássit ja máŋgasat soitet spiehkastatmearrádusaide vuollái gullat servodatkritihkalaš funkšuvnnaid dihte.

Mii leat árvvoštallan ahte nationála doaimmat mat leat mearriduvvon ollu sakka gáržžidit njoammulávdama mii livčče muđui leamašan. Njoammu mii dađi mielde iđista regiovnnas sáhttit álkit gieđahallat go ovdal.  

Mii ávžžuhit suohkana olbmuid čuovvut mielde Gáivuona suohkana neahttasiidduin gos ođđa gearggusvuođa jođiheami doaimmat ja árvvoštallamat almmuhuvvot

Dálusvággi njukčamánu 16b. 2020, Anita Monsen Pedersen, suohkana váldodoavttir