Dearvvasvuođaguovddáža sajiid lohku:

Politihkalaš mearrádusas juovlamánus jagi 2019 boahtá ovdan ahte buhcciidsiida, vásihuslogu vuođul (18-32 saji) galgá atnit 24 saji 32 beasatlaš sajis bušeahttajagis 2020. Muhtin áigodagaid rahppojuvvo gal ossodat nr. 4 geahpedan dihtii deaddaga ássiin geat dárbbašit fuolaheami. Buhcciidsiiddas galgá vuolggasajis leat bargoveahka mas leat 6-6-3 (24 saji), nugo hálddahus lea rávven ja nugo álbmoga válljen politihkkarat leat mearridan. Dát mearkkaša ahte leat guhtta bargi barggus beaivet ja guhtta bargi eahkedis ja golbma bargi idjavuorus.

Koronapandemiija oktavuođas lea Gáivuona suohkan váldán atnui ovtta ossodaga isoláhtan (sirremii) COVID-19 dihtii dahje NORO-virusa dahje eará njoammudávddaid ihtima dihtii. Dát lea dan dihtii go boares dearvvašvuođaguovddáš lea vuvdojuvvomin. Dán lea Dearvvašvuođadirektoráhtta dohkkehan.

Ássit geain leat guhkesáiggesajit, orrot ovttaolbmolanjain. Dán geahččalit maid lágidit buohkaide geat bohtet buhcciidsiidii oanehet áigái orustit. Dán čavčča lea almmatge leamaš mealgadaš deatta buhcciidsiidda sajiid dáfus, mii lea mielddisbuktán ahte pasieanttaide geat leat buhcciidsiiddas oanehisáiggi orodeamen, leat fállojuvvon guovtteolbmolanjat. Juohkehaš mearrida ieš, geavahago dán fálaldaga. Dáláš dilálašvuohta mas fállojuvvojit guovtteolbmolanjat, lea vássevaš juos fal pasieanttat geat bohtet buohcciviesuin dahje pasieanttat geat dárbbašit veahki ruovttus, sáhttet áimmahuššojuvvot ruovttuvuđot fuolahanbálvalusaid bokte. Lassin leat válmmaštuvvon Speidnačoru fuolahanviesuide guokte ásodaga main leat bargit. Boahtteáiggis áigu suohkan fállat eambbo heivehuvvon fuolaheami iešguđege dásis Fuolahanráhpás mii čájehuvvo vuolábealde, ja buorebut čielggasmahttit bálvalusaid juolludaneavttuid álbmogii. 

omsorgstrapp
omsorgstrapp

Dieđihančoahkkin ja fuolahanráhppá

Gáivuona dearvvasvuođa- ja fuolahanbálvalus bovdii 30/9-20 Gáivuona ássiid buohkaidčoahkkimii, masa juohkehaš fertii almmuhit iežas boahtima COVID-19 gáržžádusaid geažil, ja čoahkkimis áigguimet dieđihit Gáivuona dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid birra. Dát čoahkkin gulahuvvui sihke gávppiid dieđihantávvaliin ja suohkana ruovttusiidduin. Ássiin ii lean dađibahábut makkárge beroštupmi, iige oktage almmuhan boahtit čoahkkimii, ja danne čoahkkin ii dollojuvvon. Dakkár dieđihandilálašvuođas livččiimet sáhttán muitalit buhcciidsiidda iešguđetlágan orrunvugiid, ruovttuvuđot bálvalusaid sisdoalu ja eaktodáhtolašvuođa, beaiveguovddáža, astoáiggeoktavuođaid ja oadjebasvuođadahkki teknologiija hárrái.

Trond Skotvold
Suohkanhoavda - dearvvasvuohta ja fuolahus

Oanehisáiggeorrun

Oanehisáiggeorruma dáfus leat iešguđetlágan orrunvuogit:

Mis lea okta SAJ-sadji (Suohkanlaš Akuhta Jándorsadji) man doaktárat ovddemusat hálddašit. Deike bohtet pasieanttat geat leat beare buohcasat leahkit ruovttus, muhto geat eai dárbbaš buohccivissui biddjojuvvot. Mii oažžut doaibmadoarjaga UNN:s (Davvi-Norgga universiteahttabuohcciviesus) dán sadjái, dannego áigumuš lea vealtat dán jovkui gulli pasieanttaid bidjamis buohccivissui. Okta latnja lea merkejuvvon dán vissis ulbmilii.

Oanehisáiggeorrun maŋŋilgo pasieanta lea leamaš biddjojuvvon buohccivissui, lea vejolašvuohta ovtta áigodahkii, juos pasieanta lea válbmašit dikšojuvvon, muhto dattetge ii leat válmmaš leahkit su iežas ruovttus. Dat gusto pasieanttaide geain maŋŋilgo leat leamaš buohcciviesus, lea fuotnánan dábálaš dearvvašvuođadilli ja geat dárbbašit bearráigeahču/dárkoma nu ahte pasieanta fas váhkkasa ovdalgo ruoktot vuolgá dahje juo áđaiduvvá bures. Mis lea dál uhccán fállamuš veajuidahttima dáfus, dannego leat vánit fysioterapevttat olámuttos ja dannego bargoveahkadilli gáibida ahte eanas áigi manná hoitámii, dikšumii ja iežá fuolahanbargamušaide.

Dán lágan oanehisáiggeorrun geahččaluvvo čielggaduvvot UNN:in, dahje institušuvnnain gosa pasieanta lea leamaš biddjojuvvon, nu ahte pasieanta molssaeaktun sáhttá sáddejuvvot njuolga su iežas ruktui gos sutnje fállojuvvojit ruovttubálvalusat. Juos dárbbaša oanehisáiggeorruma, de guorahallojuvvojit pasieantta dárbbut ja veahkkevárit dallánaga nu ahte heivehuvvon bálvalusfálaldat sáhttá biddjojuvvot doibmii dahje muddejuvvot, juos pasieanttas ledje bálvalusat ovdalgo biddjojuvvui buohccivissui.

Helpenorrun lea dakkár orrun mii juogo sáhttá leat ođasmuvvi mearriduvvon plána mielde dahje háválas orrun ohcamuša mielde. Ferte maid ohccojuvvot helpenorrun, juohke háve, juos geardduhuvvon orrumat mearriduvvon plána olggobealde dárbbašuvvojit. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte ohcamušat hilgojuvvojit dahje ahte orrumii sáhttá mieđihuvvot eará áigái.

Orrumiin, maidda lea mieđihuvvon ja mat čađahuvvojit plána mielde, lea dál ovdavuoigatvuohta dannego dat addet sihke bálvalussii ja geavaheaddjái diehttevašvuođa. Lea deaŧalaš fuopmášit ahte helpenorrun lea fálaldat mii lea jurddašuvvon helpet oapmahaččaid. Geavahus dán rádjai lea leamaš, ahte olmmoš gii galgá helpensadjái, lea ožžon lanja buhciiddsiiddas. Ollu háhkosa geažil leat guoros fuolahanásodagat váldojuvvon atnui, ja ruovttubálvalusat fállojuvvojit doppe dego livčče ruovttus. Dát gáibida lagat ovttasdoaibmama ruovttuvuđot fuolaheami ja buhcciidsiidda gaskkas, juos dát galggaš leat boahttevaš čoavddus.

Mii guoská boahttevaš mearrádusaide helpema hárrái, de ferte vuordit fálaldaga mas lea guovtteolbmolatnja dahje váccáhatfeaskkirsadji, juos orrun buhcciidsiiddas galgá dáhpáhuvvat ja ferte čađahuvvot vaikko vel buhcciidsiida lea dievva. Lea bealuštahttivuođa gáibádus mii stivre dearvvašvuođabálvalusaid fálaldaga.

Buot lágan orrumiidda geahččaluvvo lágiduvvot ovttaolbmolatnja. Guovtteolbmolatnja dahje váccáhatfeasikkirsadji árvvoštallojuvvo iešguđetlágan oanehisáiggeorrumiidda, juos buhcciidsiida lea dievva.

Beaiveorrun lea oanehisáiggeorrunšládja pasieanttaid várás geat ovdamearkka dihtii dárbbašit dálkkaslaš dikšuma buohccidivššára bearráigeahču vuolde oanehet dahje guhkit áigodaga badjel.

Idjaorrun lea oanehisáiggeorrunšládja mii lea adnojuvvon oadjudan dihtii ássiid, geat iešguđetlágan sivaid dihtii muhtin áigodagaid dovdet dorvvohisvuođa ihkku.

Lea várrejuvvon okta latnja Kila ossodagas helpemii ja okta latnja Iisavári ossodagas seamma ulbmilii.

Dás ovddas guvlui geahččaluvvo eambbo geavahit oadjebasvuođadahkki teknologiija. Dát veahkeha addit lasi oadjebasvuođa sihke sutnje gii dárbbaša veahki ja su lagamuččaide. Dat sáhttá leat mielde váikkuheamen stuorát friddjavuhtii ja ahte olmmoš sáhttá ássat guhkibut su iežas ruovttus. Mii guoská buhcciidsiidda sajiid geavaheapmái, de sáhttá leat ulbmillaš geavahit fuolahanráhpá, mii lea dán seamma dokumeanttas, go bálvalusfálaldat galgá hábmejuvvot. Dat lea mielde veahkeheamen ahte mieđihuvvo hárvvit bistevaš guhkesáiggeorrumiidda ja eanet oanehisáiggeorrumiidda. Jurddan lea sihke oktagaslaš deasttaid atnin ja veahkkeváriiguin bures ávkašuvvan, ja dat lea maid nationála válddahallanlinnjáid mielde.

Guhkesáiggeorrun:

Buot mearrádusat guhkesáiggesaji hárrái vuođđuduvvet dán lágán bálvalusa ohcamušaide.
Ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo, de čielggadeaba áššemeannudeaddji ja su lassin fágaolmmoš ášši hástalusgova vuođul. Juos lea ovdamearkka dihtii sáhka olbmos geas lea demeansa, de veahkeha demeansabuohccidivššár čielggadeamis/kártemis. Lea ávccá deaŧalaš dahkat mieđáhusárvvoštallama, mas ohcamuša vuođđu guorahallojuvvo. Dat dahkkojuvvo čoahkkimis, masa vejolaš geavaheaddji/pasieanta, oapmahaččat dahje earát geat lea pasieantta lagaš olbmot, oassálastet. Lea pasieanta ieš gii dieđiha geat su lagamuš oapmahaččat leat. Ii leat čabočielggas ahte lagamuš oapmahaš lea bearašlahttu. Mii ságastallat ohcciin ja oažžut dán čielggaduvvot árrat proseassas.

Bálválusaid ohcamušat buktojuvvojit ovdan ja digaštallojuvvojit poastačoahkkimis. Poastačoahkkimii oassálastet buot dikšun- ja fuolahansuorgái gulli bálvalusaid ovddasteaddjit ja etáhta suohkanhoavda. Iešguhtege oassálastá duššefal áššiid ságaškuššamii mat laktásit su iežas suorgái. Poastačoahkkin lea vahkkosaš čoahkkin mas sihke ođđa ja dáláš áššit váldojuvvojit gieđahallamii ja juhkkojuvvojit dan mielde mii lea ohccojuvvon/mii ohccojuvvo. Poastačoahkkima maŋŋil lea áššemeannudeaddji, gii válmmašta dokumeanttaid ja buktá mearrádusevttohusa áššis. Dát buktojuvvo vahkkosaš «doaibmabidjobargojovkui», mas buhcciidsiidda hoavda, ruovttuvuđot fuolaheami hoavda ja buhcciidsiidadoavttir leat mielde, ja mii dahká loahpalaš mearrádusa bálvalusaid hárrái. Dasto sáddejuvvo mearrádus, mii dalle lea vástádus ohcamuššii, ohccái ja/dahje sutnje gii veahkeha ohcci proseassas.

Juos ohcci dohkkeha fálaldaga guhkesáiggeorruma hárrái, de šihttojuvvo beaivi goas son galgá boahtit. Lanjat leat válbmejuvvon ja pasieanta oažžut buktit mielddis persovnnalaš dávviriid meari mielde. Mearri lea biddjojuvvon dannego ferte vuhtiiváldit saji, buollinsihkarvuođa ja ravganvára. Dáinna oaivvilduvvo ahte ii sáhte váldit mielde elektrihkalaš apparáhtaid, lámppáid, TV jdd. mat sáhttet mielddisbuktit buollinvára, iige rávvejuvvo váldit mielde luovos láhtteránuid/gokčasiid dannego dat sáhttet mielddisbuktit lasi ravganvára ja heajut buhtisvuođa. Pasieantalanjat leat sullii 20 njealjehasmehtera, ja danne lea gáržžes sadji man sáhttá geavahit.

Mii guoská lanjaid juohkimii, de heivehuvvo dát dárbbuide mat buhcciidsiiddas oppanassiige iešguđege áiggi leat. Mii leat dál rahpan golbma ossodaga njealji ossodagas; ovtta ossodaga olbmuide geain lea demeansa, gos leat gávcci saji ja main čieža saji lea guhkesáiggeorruma várás ja okta sadji lea helpema várás. Nuppi gearddis leat rahppojuvvon guokte ossodaga, gos leat sihke guhkesáiggeorru ja oanehisáiggeorru pasieanttat.