Dearvvasvuođasiiddas lea maid drop-in boahkuheapmi, nappo sáhtát fitnat doppe vaikko it leat ovddalgihtii diŋgon diimmu. Gusto dáhtonii juovlamánu 9.b áigodagas 09.00-13.00  

Geat besset boahkuhuvvot:

  • Buohkat badjel 12 jagi geat eai leat boahkuhuvvon
  • Buohkat badjel 15 jagi geain lea leamaš korona ožžot ruoná koronapássa jus váldet ovtta dosa unnimustá golbma vahku maŋŋel go njoammun duođaštuvvui.
  • Buohkat badjel 65 jagi besset boahkuhuvvot 3. dosain, ferte leat mannan unnimustá 5 mánu 2. dosa rájes
  • Buot dearvvasvuođabargit besset boahkuhuvvot 3.dosain, ferte leat mannan unnimustá 6 mánu 2. dosa rájes
  • Buohkat badjel 45 jagi besset boahkuhuvvot 3.dosain, ferte leat mannan unnimustá 6 mánu 2. dosa rájes
  • Buohkat gaskkal 18 ja 44 jagi geain leat vuollásaš dávddat besset boahkuhuvvot 3.dosain, ferte leat mannan unnimustá 6 mánu 2. dosa rájes
    • Orgánatransplantašuvdna
    • Immunváili
    • Varrii gullevaš borasdávda maŋimuš vihtta jagi
    • Eará aktiivvalaš borasdávda, borasdávdda divššu vuolde dahje easka loahpahuvvon dikšu (erenomážit jus lea immunváidudan dikšu dego suonjardahttin dahje seallamirku) 
    • Nevrologálašvihki dahje deahkkevihki mii buktá heajut gossan fámu ja heajut geahppádoaibma (omd. ALS, cerebral parese)
    • Downs syndrom
    • Kronalaš monimušvihki dahje fuomášahtti heajut monimušdoaibma
    • Kronalaš vuoivvasvihki dahje fuomášahtti heajut vuoivvasdoaibma
    • Immunaváidodeaddji dálkkodeapmi
    • Sohkardávda
    • Kronalaš geahpesvihki ja duođalaš ástmá mii lea dagahan ahte maŋimus jagiid lea ferten geavahit alladosa sisavuoigŋan stereoidaid, dahje stereoidatableahtaid.
    • Buoidivuohta, čoahkkisvuođamihttu (BMI/KMI) badjel ≥ 35 kg/m2
    • Demeansa
    • Kronalaš váibmu- ja  varrasuotnavihki (alla varradeaddu ii gula dása)
    • Vuoiŋŋaščaskkástat 

         

Ustitlaš dearvvuođaiguin

Anita Monsen Pedersen                                                                                        
Gáivuona suohkana váldodoavttir